Selgus sügiseks ⟩ Õiguskantsleri töörühm hakkas analüüsima ABISe seadusemuudatust

Õiguskantsler Ülle Madise. FOTO: Sander Ilvest Foto: Sander Ilvest

Õiguskantsler Ülle Madise kinnitas Postimehele, et Õiguskantsleri Kantselei hakkas analüüsima president Kersti Kaljulaidi poolt välja kuulutatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmist.

President Kersti Kaljulaid kuulutas välja 15. juunil riigikogus vastu võetud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise, millega asutatakse elektrooniline biomeetriliste isikuandmete andmekogu ABIS.

Ülle Madise leiab, et kui põhiseadusevastasus oleks ilmselge, oleks riigipea seaduse tagasi lükanud. «Õiguskantsleri otsus langeb siis, kui teema on põhjani läbi kaevatud,» kinnitas ta.

Kuivõrd küsimusi on palju, siis kõige varem saame vajaliku selguse sügiseks.

«Töörühmale on ülesanded jagatud ja esimesed nõupidamised peetud. Esmalt selgitame üksikasjalikult välja, millised uued tehnilised võimalused tekivad, millised piirid nende võimaluste kasutamisele seab seadus ja kuidas tagatakse seaduse täitmine,» sõnas õiguskantsler, lisades, et seejärel saab asuda põhiseaduslikkuse analüüsi juurde.

Kuivõrd seadus kuulutati välja ja jõustub 15. juulil, pole jõustumiseelne kontroll enam mõeldav, märkis Madise. «Selline ongi tööjaotus: Vabariigi President saab vetoga takistada seaduse jõustumise, õiguskantsler ja kohtud asuvad tööle siis, kui seadus on välja kuulutatud. Kuivõrd küsimusi on palju, siis kõige varem saame vajaliku selguse sügiseks,» nentis ta.

Juhul, kui välja kuulutatud seadusest leitakse puudused, siis enne riigikohtusse pöördumist tuleb põhiseaduse kohaselt teha riigikogule ettepanek seadus parandada. «Kui seda ei tehta, siis on tööjärg riigikohtu käes,» selgitas Madise.

Ülle Madise kommentaar seadusemuudatusele

See, et seadused on pahatihti kui tühi pildiraam, millesse tekib pilt kuskil mujal, on suur ja lai probleem. Riigikogus on 101 inimest selleks, et ideaalis 101 elukogemuse ja maailmavaate pinnalt arutataks läbi kõik inimeste õiguste ja kohustuste seisukohalt olulised küsimused. Riigikogu on aga lasknud end liialt sageli olulistest küsimustest välja taandada. Sellele viitas ka president. Kas see on põhiseaduserikkumine? Tulebki arutada. Sama tõsine on laiem filosoofiline probleem: meie andmeid, sh sõrmejälgi, näokujutisi, rahakasutust, suhtlusringkonda, liikumistrajektoori jpm kogutakse ja talletatakse palju laiemalt kui endale teadvustame. Seda teevad nii eraettevõtjad kui riik. Võimalusi enda kaitseks on väga vähe, kõik on ilmselt isegi kogenud, kas näiteks küpsistega nõustumata on võimalik veebis tegutseda või mitte. Arvutusvõimsuse ja andmete koondumine ühtedesse kätesse on äärmiselt tõsine probleem.

Olen nõus nende ajaloolastega ja filosoofidega, kes hoiatavad, et kõik, mis on olnud, võib jälle tulla; ja et inimeste eraelu ja vaba inimesena elamise võimaluste hoidmise huvides tuleks andmekogudes lausa kunstlikult säilitada ebaefektiivsus. Inimest ei tohi võtta kui peo peale, jätmata võimalust tagasi tõmbuda, mitte olla jälgitud. Väide, et korralikul inimesel pole midagi karta, ei peaks uinutama. Ei me ette tea, kes selle korralikkuse defineerib, ega sedagi, kes ja kas siiski kurja teha suudab. Ettevaatus on mõistlik. Samas tuleb uusi andmete kasutamise võimalusi targalt inimeste endi huvides ka kasutada. Kas ABISe loomisega astutakse õiguskantsleri hinnangul Põhiseaduse piiridest üle, saab öelda, kui vajalik info on koos ja läbi mõeldud.

Õiguskantsler Ülle Madise