Tarmo Soomere: pean esmatähtsaks olla näoga kõigi Eesti inimeste poole

Eesti teaduste akadeemia president Tarmo Soomere.  Foto: Mihkel Maripuu

Eelmisel nädalal parlamendifraktsioonidega võimaliku presidendikandidaadina kohtunud, kuid vajalikku toetust mitte leidnud Tarmo Soomere pani ühte avaldusse kokku mõtted, mille kohta temalt eelmisel nädalal küsiti.

Teaduste Akadeemia president Soomere kinnitas juba märtsis, et on valmis pürgima riigipeaks. Juuli lõpus hakkas riigikogu ning Keskerakonna esimehe Jüri Ratase peas valmima mõte esitada Soomere presidendikandidaadiks ning eelmisel nädalal külastas Soomere igat parlamendifraktsiooni. Reedel teatas Ratas, et Soomere presidendiks valimiseks piisavat toetust ei pälvi. 

Tarmo Soomere avaldus

Seisan selle eest, et Eesti oleks tingimusteta demokraatlik õigusriik, kus on kaitstud kõigi inimeste väärikus ja õigused ning mis vaatab julgelt ja kindlalt tulevikku.

Seisan sellise Eesti eest, kus välispoliitika lähtub vankumatult põhiseaduse preambulast, kõneleb ühel häälel ja hoolitseb selle eest, et Eesti rahvus, keel ja kultuur säiliks läbi aegade. Selleks tuleb väsimatult kindlustada meie riigi iseseisvust ja sõltumatust.

Rahvusvahelistes suhetes peame jätkuvalt taotlema suuremat mõju kui võiks arvata me rahvaarvu või pindala alusel. Tuleb olla tegus ÜROs, toetuda liitlastele NATOs ja anda oma panuse kogu Euroopa Liidu poliitika kujundamisse.

Seisan sellise Eesti eest, kus majanduse ja poliitika esimeseks toeks on tippteadus. Selle toel saame mitte ainult kindlustada majanduskasvu, vaid eelkõige tagada konkurentsivõimelise majanduse, atraktiivsed töökohad ja kõrge tööhõive, inimeste heaolu paranemise ja tervise hoidmise, sotsiaalprobleemide leevendamise ja turvavõrgu nõrgematele. Nii, et kedagi ei jäeta maha.

Vajame mitte lihtsalt eluea pikenemist, vaid tervena elatud aastate lisandumist. Selles on nn ühe protsendi teadusleppe mõte, nii nagu kahe protsendi kaitsekulutuste mõte (sisemajanduse koguproduktist) on tagada Eesti püsimine iseseisva riigina.

Kliimamuutus on juba kohal ja teisedki globaalprobleemid ei jäta Eestit puudutamata. Vaid tark, teadmistepõhine ja tegus Eesti saab nende mõju leevendamisega hakkama. Eelkõige vajame lülitumist teistmoodi mõtlemisele mitmetes eluvaldkondades, energeetikast ja transpordist põllumajanduse ja looduskaitseni. Me saame hakkama, kui oskame julgelt probleeme sõnastada ja lahendusi rakendada.

Eestis ei tohi olla ääremaid. Pealinnast kauged alad on pigem eesliin, mille toimimist peab tagala korralikult toetama. Kus meie maa on haritud või muul moel hästi kasutatud. Kus põllumees on põline rikas ja regioonide ebavõrdsus on asendunud sellega, et eri kohad sädelevad eri moel.

Eesti riigile annavad mõtte inimesed. Meie inimesed, kes sünnitavad ja kasvatavad uusi põlvkondi vankumatus tahtes täita maa lastega, kaitsta riiki tervikuna ning kanda edasi meie keelt ja kultuuri.

Pean esmatähtsaks olla näoga Eesti poole. Kõigi meie inimeste poole. Näha vaeva sellise Eesti kujundamiseks, kus minnakse üheskoos suurte eesmärkide poole ning kus riigi juhid kõnetavad ja kuulavad kogu rahvast

Seisan sellise Eesti eest. Mistahes ametis.