:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
/nginx/o/2021/08/09/13980833t1h5f67.jpg)
Haridus- ja teadusministeeriumis plaanitakse kaotada mitu osakonda ja ametikohta. Äsja kantslerina tööle asunud ja muudatused ette võtnud Kristi Vinter-Nemvalts tunnistab, et mõistagi võib organisatsioonis tekkida ärevust ja leidub ka neid, keda muudatused häirivad.
Haridus- ja teadusminister Liina Kersna kirjeldusel jätkab ministeeriumis senise nelja asekantsleri asemel kolm. Ühtlasi kaotatakse seitse osakonda ning senise 19 asemel jätkab 12. «Osakonnad muutuvad suuremaks ja me kaotame ära osakonna juhataja asetäitjate ja büroojuhatajate positsiooni,» loetles ta.
Nii püütakse ministri sõnul muuta ministeeriumi juhtimist selgemaks ja vastutust konkreetsemaks.
Vinter-Nemvaltsi sõnul on struktuurimuudatuste eesmärk muuta organisatsioon operatiivsemaks, paremini juhitavaks ning pöörata enam tähelepanu sisu kvaliteedile. «Tänane väga killustatud struktuur soodustab dubleerimist, infokadu, vastutuse hajumist, aeglustab otsustusprotsesse ning muudab ka partneritega koostöö katkendlikuks,» põhjendas ta.
Uues struktuuris on kantsleri sõnul vastutusvaldkonnad küll suuremad, kuid sisuliselt paremini seotud ja selgepiirilisemad.
Leidub nii kaasamõtlejaid kui ka rahulolematuid
Postimehe küsimusele, kuidas ministeeriumis muudatustele reageeritakse, tunnistas kantsler, et iga suur muutus tekitab organisatsioonis ärevust, kuid see on tema sõnul mõistetav.
«Haridus- ja teaduministeeriumis on palju kolleege, kes sisukalt ja innukalt kaasa mõtlevad, aga loomulikult ka neid, keda kavandatavad muudatused häirivad. Rõõmustav on see, et on väga palju sisulisi ja konstruktiivseid kaasamõtlejaid,» nentis kantsler.
«Selles protsessis on väga oluline inimestega rääkida ja neid kuulata ning seda olen ma oma esimetel tööpäevadel kantslerina teinud ning kavandan seda lähiajal ka jätkata,» selgitas Vinter-Nemvalts.
Muutused pärast skandaali ministriga
Pärast Mailis Repsi skandaali on Vinter-Nemvaltsi sõnul mitmete vajakajäämistega ministeeriumis juba ka tegeldud. «Näiteks muudetud ametiautode kasutamise ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise korda, analüüsitud on ministeeriumi juhtimis- ja kontrollimeetmeid, mis reguleerivad töötajate käitumist, riigivara kasutamist, majandustehingute kontrollimist ja otsustusprotsesse (HTMi sisekord, raamatupidamise sise-eeskiri),» loetles ta.
Jaanuaris määrati korruptsioonivastase tegevuse koordinaatoriks ministeeriumis siseauditiosakonna juhataja. «Tema eestvedamisel koostati tegevuskava, mille eesmärk on suurendada teadlikkust korruptsioonist ja kasvatada otsuste ja tegevuste läbipaistvust. Omalt poolt teen kõik selleks, et need meetmed toimiksid ja sellised juhtumeid ministeeriumis enam ei oleks,» sõnas Vinter-Nemvalts.
Uue kantsleri sõnul on senine paariaastane töökogemus ministeeriumis andnud talle võimaluse töökorralduse seniste kitsaskohtade märkamiseks, ja muudatuste abil soovib ta ministeeriumi juhtida terviklikumalt ja kompaktsemalt.