Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Riigikohus jättis Grünthali kaebuse presidendivalimiste kohta rahuldamata

Presidendivalimiste teine voor riigikogus. Kalle Grünthal näitab enda filmitud tõestusmaterjali võimalikust valimisprotseduuri rikkumisest Riigikogu hoovis. FOTO: Mihkel Maripuu / Postimees

Riigikohus ei rahuldanud riigikogulase Kalle Grünthali (EKRE) kaebust presidendivalimiste hääletamiskorra rikkumise kohta ning jättis muus osas kaebuse läbi vaatamata.

Valimiskomisjon otsustas 29. augustil, et presidendivalimistel on võimalik hääletada ka riigikogu hoone hoovi pargitud sõiduautos, kui valija viibib sõidukis üksinda. Kaks päeva hiljem toimus presidendivalimiste teine hääletusvoor, kus seda võimalust kasutas riigikogu liige Marika Tuus-Laul (Keskerakond). 

Grünthal viibis hääletamise ajal hoovis ja filmis toimuvat eemalt mobiiltelefoniga. Ta esitas valimiskomisjonile protesti, milles leidis, et hääletamise salajasus polnud tagatud. Kaebaja sõnul ei keeranud valimiskomisjoni esimees hääletussedeli täitmise ajal autole selga, vaid jälgis valijat paari meetri kauguselt kogu aja. Grünthal viitas ka sellele, et seaduse järgi peab hääletamine toimuma hääletamiskabiinis, milleks autot pidada ei saa.

Valimiskomisjon jättis Grünthali protesti rahuldamata, kuid ta kaebas edasi riigikohtule ning vaidlustas lisaks hääletamiskorrale ka tulemuse kindlakstegemise. Nimelt märkas Grünthal häälte lugemisest tehtud videot vaadates, et kahel hääletamissedelil oli lahtrisse märgitud «linnuke», mitte rist, nagu seadus nõuab.

Riigikohus: hääletamise salasust ei rikutud

Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegium leidis täna avaldatud otsuses, et hääletamiskorra rikkumise küsimuses pole kaebus põhjendatud ja jäetakse rahuldamata.

Kohus märkis, et hääletuskabiin aitab tagada valimiste salajasuse nõude täitmist, kuid seaduses pole kirjas täpsemaid tingimusi, millele kabiin peab vastama. Nende üle otsustamine on jäetud eelkõige valimiskomisjoni pädevusse. Valimiskomisjon peab tasakaalustama vastandlikke huve, sest lisaks salajasuse nõudele tuleb tagada valijale ka võimalus hääletamisest osa võtta.

Riigikohtu hinnangul ei läinud autos hääletamine seaduse ega põhiseadusega vastuollu, kuna salajasus oli piisavalt tagatud. Videosalvestisest selgub, et valimiste korraldajad seisid autost piisavalt kaugel ja paiknesid nii, et mitte näha, kas ja mida valija sedelile kirjutas. Lisaks poleks väidetav hääletamiskorra rikkumine valimistulemust mõjutanud, kuna ka ilma autos antud hääleta oleks kandidaat pälvinud piisava toetuse.

Hääletamistulemuse kindlakstegemise küsimuses (rist või «linnuke») jättis riigikohus Grünthali kaebuse läbi vaatamata, sest enne kohtusse pöördumist oleks ta pidanud esitama protesti valimiskomisjonile. Riigikohtule kaebuse saatmise ajaks oli protesti tähtaeg aga juba möödunud.

Riigikohtu täispika otsusega saab tutvuda veebilehel

Tagasi üles
Back