:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
:format(webp)/nginx/o/2021/10/04/14113771t1h4e08.jpg)
Järgmisel esmaspäeval algavad Eestis kohalike omavalitsuste valimised. Esimesed Covid-19 tingimustes toimuvad valimised Eestis toimuvad otsesemate piirangute ja kohustusteta.
Maskikandmine on soovituslik, samuti ei küsita immuniseerimistõendit. «Hääletuse korraldamisel lähtume üldistest soovitustest avalikus ruumis. Soovitame kõigil valijatel kanda maski, hoida jaoskonnas distantsi ning desinfitseerida käsi. Samad soovitused kehtivad jaoskonna komisjonidele. Nende ülesanne on vajadusel hajutada valijaid ja desinfitseerida tööpindu,» lausus riigi valimisteenistuse juht Arne Koitmäe ning tõi praktilise soovitusena välja mitte jätta valimist viimasele minutile.
Kui valija on nakatunud või isolatsioonis, on tal võimalik kasutada e-hääletamise võimalust või esitada telefoni teel taotlus kodus hääletada, mille puhul tuleks valimisjaoskond valimiskastiga talle koju.
Kui 2019. aasta riigikogu valimistel oli e-hääletajate osakaal valijatest 43,8 protsenti, siis Koitmäe sõnul ei ole nad seadnud eesmärki, et pandeemia tingimustega võiks see arv oluliselt tõusta. «Pigem ma arvan, et see jääb sinna samasse kanti,» vastas Koitmäe Postimehele. Ta tõdes, et kuigi usaldus e-hääletamise vastu on uuringute järgi väga kõrge, siis on tegu väga polariseeriva teemaga. «On suur enamus, kes usaldavad e-hääletamist täielikult ja siis on vähemus, kes üldse ei usalda. Vahepealset sektorit ei ole,» tõdes ta. Polariseerumise seost EKRE esiletõusuga on keeruline hinnata, aga e-valimiste teemalist lõhet on Koitmäe sõnul olnud võimalik tähendada juba aastaid.
Kaks uuendust
Esmakordselt on kasutusel ühtne valimisnädal, kui hääletamine toimub katkematult esmaspäevast pühapäevani. Alates reedest on avatud kõik jaoskonnad. Kui e-valimine toimub ööpäevaringselt, siis esmaspäevast laupäevani on jaoskonnad avatud 12st 20ni ning pühapäeval 9st 20ni. Pühapäeval enam elektrooniliselt hääletada ei saa.
Valimisnädala kõrval on teine uuendus elektrooniline valijate nimekiri. «Kui seni oli valija seotud ühe elukohajärgse valimisjaoskonnaga ning valimispäeval pidi ta minema just sinna, siis nüüd võib valija ringkonna piires valida sobiva hääletusruumi ning minna seal hääletama,» selgitas Koitmäe. Selleks on kõik valimisjaoskondades olevad arvutid väljastatud Registrite ja Infosüsteemide Keskuse poolt. See, et valimisjaoskondade töötajate arvutid tulevad riigilt, mitte pole nende isiklikud vahendid, on oluline ka küberturvalisuse vaatepunktist.
448 valimisjaoskonnast ligikaudu veerand on haridusasutustes ja veerand rahvamajades-seltsides, üha rohkem on kasutusel kaubanduskeskused. 62 valimisjaoskonna asukoht eelvalimiste perioodi jooksul liigub, et katta võimalikult suurt ala, kuid mitte jääda samas kinni ühte asukohta, kus asustustihedus on väiksem ning seega võimalikke valijaid vähem.