R, 9.12.2022
EKRE tõusis üle 10 000 liikmega suurparteide kolmikusse
EKRE juht Martin Helme ja riigikogu liige Paul Puustusmaa EKRE volikogul Järvakandis. Foto: Mihkel Maripuu
NN
EKRE tõusis üle 10 000 liikmega suurparteide kolmikusse
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1
  • Parlamendiparteidest on liikmeskonda suurendanud EKRE
  • Kõige rohkem on liikmeid Keskerakonnas
  • Reitingud: EKRE napp edu Reformierakonna ees püsib

Viimase aastaga on EKRE kasvatanud liikmete arvu enam kui tuhande võrra, ületades septembris 10 000 liikme piiri. Üle 10 000 liikme on Eesti erakondadest veel Keskerakonnal ja Reformierakonnal.

EKRE on ainus parlamendierakond, mis on aastaga liikmeskonda kasvatanud, teiste parteide liikmeskond on vähenenud enam kui saja inimese võrra.

Kõige rohkem on parlamendierakondadest aastaga kahanenud Reformierakonda kuulujate arv.

EKRE ületas 10 000 liikme piiri 5. septembril. 12. oktoobri seisuga on konservatiivses rahvaerakonnas 10 031 inimest, selgub äriregistri andmetest. Nii on EKRE aastaga liikmeskonda kasvatanud enam kui tuhande võrra.

Suurim tõus liikmete arvus toimus pärast jaanuarikuist valitsusvahetust, kui Jüri Ratase juhitud Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsus astus tagasi ning võimule tuli Reformierakonna ja Keskerakonna võimuliit.

Eesti suurima liikmeskonnaga partei on jätkuvalt Keskerakond, kuhu kuulub oktoobri alguse seisuga 14 495 inimest.

Peaministripartei Reformierakond on liikmete arvult Eesti teine suurim. Erakonda kuulub 12. oktoobri seisuga 11 086 inimest ning erakonna liikmete arv on viimased viis aastat olnud langevas trendis.

Erakonda Isamaa kuulub 12. oktoobri seisuga 7725 ning sotsiaaldemokraatide ridadesse 5198 liiget.

Eestis on 12 tegutsevat erakonda.

EKRE ja Reformi vahe kärisemine on peatunud

Nädalaga erakondade toetusreitingud märkimisväärselt ei muutunud ning Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) napp edu Reformierakonna ees püsib, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,8 protsenti, Reformierakonda 24,1 protsenti ja Keskerakonda 19,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Nädalaga toimunud muutused reitingutabelis jäid 0,4 protsendipunkti piiresse, seega ühegi erakonna toetus märkimisväärselt ei muutunud. Liidrikohal on EKRE, kelle edu Reformierakonna ees on 0,7 protsendipunkti. Kolmandal kohal olev Keskerakond jääb Reformierakonnast 4,8 protsendipunkti kaugusele.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,5 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) üheksa protsendiga ning Isamaa 6,8 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,4 protsenti ja opositsioonierakondi 40,6 protsenti vastajatest.

Teadur Martin Mölder ütles toetusnumbreid kommenteerides, et kui eelmisi nädalaid iseloomustas Reformierakonna toetuse kiire langus ja EKRE toetuse kiire kasv, siis sel nädalal on näha, et see trend on peatunud.

Viimasel küsitlusnädalal nelja nädala keskmisesse lisandunud tulemused näitavad, et Reformierakond parandas oluliselt oma positsiooni ning EKRE viimase nädala tulemus oli üle mitme nädala nende madalaim. «Kuid see kindlasti ei tähenda, et olukord nende kahe vahel oleks n-ö lahendatud. Pingeline heitlus EKRE ja Reformierakonna vahel kujuneb peagi otseselt ümber 2023. aasta riigikogu valimiste kampaaniaks,» märkis Mölder.

Ülejäänud erakondade reitingutes Mölder suuremaid muutusi ei näe. «Keskerakonna toetus, mis on küll alates augusti algusest kosunud, püsib alla 20 protsendi. Neile järgneva Eesti 200 reiting on alates suve algusest püsinud väga stabiilselt 10 ja 15 protsendi vahel. Sotsiaaldemokraatliku erakonna toetus on jäänud püsima napilt 10 protsendi alla,» selgitas ta.

Isamaa puhul on tema sõnul oluline, et esimest korda alates koroonakriisile eelnenud ajast 2020. aasta alguses on nende toetus stabiilselt ja selgelt valimiskünnisest oluliselt kõrgemaks tõusnud. «Viimastel nädalatel on Isamaa toetus olnud püsivalt umbes seitse protsenti või ainult natuke alla selle,» lisas Mölder.

Märksõnad
Tagasi üles