Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto

Rohelised asuvad uusi juhte valima
«Juht peab suutma erakonda viia rohkematesse volikogudesse kui ainult Antsla.»

Züleyxa Izmailova FOTO: Eero Vabamägi

Hiljutiste kohalike omavalitsuste volikogude valimistel tagantpoolt teise tulemuse teinud erakond Eestimaa Rohelised valib uued juhid. Roheliste kaasjuht Kaspar Kurve kinnitas, et tema juhina ei jätka, tema kolleeg Züleyxa Izmailova pole aga kindlat vastust andnud. 

Kurve sõnul peab juht vastutama kehva tulemuse eest, Izmailova sõnul on vaja uut energiat erakonna juhtimisse. 

Erakond Eestimaa Rohelised sai kohalike omavalitsuste volikogude valimistel üleriigiliselt 6314 valija toetuse ehk 1,1% kõigist häältest. Erakondadest jäi rohelistele tulemusega alla vaid Eesti Tulevikuerakond, kes kogus 282 häält.

Võrreldes aga roheliste tänavust tulemust eelmiste, 2017. aasta kohalike valimistega, on tulemusega siiski paremuse poole liigutud: kui siis koguti üle Eesti 4669 valija toetus ehk 0,8% kõigist häältest ning ühessegi volikogusse ei saadud, siis tänavu lisaks häältesaagi suurenemisele pääses ka kaks Eestimaa Roheliste nimekirjas kandideerinut Antsla vallavolikokku.

Need edusammud on aga liialt väikesed, nentis erakonna üks kaasjuhtidest Züleyxa Izmailova ja lisas, et erakonna tüürimise jaks on otsas. «See on väga ränk töö. See on täiesti vabatahtlik, olen seda teinud täisajaga ja võin julgelt öelda, et tegelikult ka oma pere arvelt,» selgitas Izmailova, kes on Roheliste erakonda vedanud aastast 2017. 

Hiljutistel kohalikel valimistel sai Izmailova Põhja-Tallinnas 563 valija toetuse ning kogus oma valimispiirkonnas paremuselt 11. häältesaagi. Eelmistel kohalikel valimistel sai ta 662 häält. 

«Selleks, et edasi minna, peab muutusi tegema,» märkis Izmailova.

Erakond Eestimaa Rohelised

Erakonnana asutatud: 2006

Liikmete arv: 902

Parim saavutus riigikogu valimistel: aastal 2007 pääses erakond 6 mandaadiga riigikokku

Kui Izmailova pole veel kindlalt öelnud, kas kandideerib uuesti juhiks või mitte, siis roheliste kaasjuht Kaspar Kurve kinnitas, et tema kindlasti juhina ei jätka ning toonitas, et praeguses olukorras on igati õige ja põhjendatud anda võimalus uutele inimestele. 

«Minu meelest on elementaarne käitumine selles mõttes, et erakonna tulemuste eest vastutabki juht. Ja juht peab suutma erakonda viia sinna, kus ta peaks olema ehk siis palju rohkematesse volikogudesse kui ainult Antsla,» selgitas Kurve.

Erakonna Eestimaa Rohelised kaasjuht Kaspar Kurve FOTO: Eero Vabamägi

Kurve kogus Antsla vallas 186 häält ning pääses vallavolikokku. 48 häälega sai Antsla vallavolikokku ka teine Eestimaa Roheliste nimekirjas kandideerinu: Airi Hallik-Konnula. See oli ka roheliste ainus piirkond, kus oma erakonnaga vallavolikokku pääseti: Antsla valla 17 kohast volikogus kaks kohta. 

«Olen väga lootusrikas selles suhtes, ise jään kindlasti erakonda igatpidi panustama, rohelised on mu südameasi, aga et seda päris vedada üleriiklikult, ma arvan, et on aeg anda teatepulk uutele inimestele, kes seda, ma väga-väga loodan, teevad paremate tulemustega kui ma ise,» sõnas Kurve. 

Kurve sõnul on häid juhikandidaate mitu, kuid ta ei soovinud ühtegi nime välja öelda. «Me ilmselt läheme kahe juhi süsteemiga edasi, nagu on Euroopas Rohelistel üldiselt kombeks,» lisas Kurve.

Nii Kurve kui ka Izmailova kinnitasid, et rohelised püssi põõsasse ei viska ning osalevad riigikogu valimistel. 

Kurve toonitas, et keskkonnateemad on jätkuvalt erakonna prioriteet, kuid poliitikas suures mängus osalemiseks tuleb end määratleda ka teistes valdkondades. «Oleme ennast suhteliselt hästi ära määratlenud, ma ütleksin ikkagi Eesti kõige liberaalsema erakonnana, ja samas kui räägime majanduspoliitilisest skaalast, siis me oleme selgelt võtnud vasakpoolsema lähenemise. Eestis see vasakpoolne võib Lääne-Euroopas tähendada isegi tsentrismi: me räägime ikkagi sotsiaalse ebavõrdsuse vähendamisest, võimaluste suurendamisest ja nii edasi,» selgitas Kurve. 

«Rohelist ilmavaadet on vaja ka Eestis. Meie aeg tuleb siis, kui ta tuleb, ja me näeme selle nimel vaeva, et see tuleks varem,» sõnas Izmailova, viidates nii metsaprobleemidele, turbarabadele kui ka puhta joogivee probleemidele Eestis. «Nende probleemidega ei tegele ju mitte ükski teine erakond,» selgitas Izmailova.

Suurim konkurent iseendale 

«Ma arvan, et kõige suurem konkurent rohelistele on Eestimaa Roheliste erakond ise,» nentis Kurve ja viitas eelkõige rakendamata potentsiaalile. «Me ei pea niivõrd keskenduma teistele erakondadele, vaid fookus peab olema meil endal: et oleme ise paremini organiseeritud, ise rohkem motiveeritud ja et meie agenda ei jääks inimestele kaugeks ja et me suudame selle inimestele lähedale tuua. Need on sammud, millega peame eelkõige tegelema hakkama,» selgitas ta. 

Ka tõi ta näiteks, et erinevalt parlamendierakondadest ja erakonnast Eesti 200 puudub rohelistel riigieelarveline toetus ning tuleb olla oluliselt nutikam, et erakonna sõnumid inimesteni jõuaksid.

«Kõige positiivsem asi praegu rohelistel on see, et viimase aasta jooksul oleme saanud oma maailmavaate oluliselt kindlamaks ja selgemaks, meiega on liitunud palju inimesi erinevatelt eluvaldkondadelt, kes aktiivselt panustavad ja tahavad panustada ja meie kommunikatsioon ja töö on läinud palju-palju paremaks,» selgitas Kurve ja tõi motiveeriva näitena sellegi, et rohelised said oma nimekirjaga Antsla vallavolikokku. 

«Antsla puhul oli see spetsiifika selles mõttes huvitav, et siin ei ole ju reitinguid, natuke kobad pimeduses ega oska üldse arvata, mis see tulemus tulla võiks,» nentis Kurve, kes lisaks sellele, et tema vanavanemad on Antsla kandist pärit, kolis aasta tagasi ise sinna ning juhib kohalikku kultuuri- ja spordikeskust ja on prantsuse keele ja kultuuri õpetaja Antsla gümnaasiumis. 

«Olen suht-koht oma unistuste kohas: ülimalt looduskaunis kohas ja üldse kuhugi mujale ei kipu, ehkki on elatud siin-seal nii Eestis kui ka laiemas maailmas,» arutles Kurve. 

Roheliste edu Antslas kommenteerides tõi ta välja aktiivsuse nii tänavakampaanias kui ka sotsiaalmeedias. «Arvan, et me nii oma programmi, suhtlusstiili kui ka oma pildis olemisega suutsime päris hästi eristuda ja võtsime sellest kohast suhteliselt maksimumi,» lisas ta. 

Kui alguses plaanisid Rohelised uut juhatust ja volikogu valida 20. novembril, siis hiljem täpsustati, et Covid-19 olukorra tõttu lükkab üldkoosolek teadmata ajaks edasi. 

 Tuleva aasta alguses plaanivad juhivahetust ka sotsiaaldemokraadid. 

Politoloog Martin Mölder: praegusel kursil jäävad rohelised veel riigikogu valimiskünnise alla

Politoloog Martin Mölder. FOTO: Erik Prozes

Kohalikud valimised annavad meile informatsiooni erakondade arengu kohta ennekõike siis, kui võrdleme seekordseid tulemusi eelmiste kohalike valimiste tulemustega.

Mis puudutab rohelisi, siis nendel valimistel kandideeris Eestimaa Roheliste ridades suhteliselt rohkem kandidaate kui eelmistel kohalikel valimistel. See tähendab, et nende positsioon võrreldes teiste erakondade ja valimisliitudega on kohalikus poliitikas natuke paranenud.

Kuid see aga ei tähenda, et olukord roheliste jaoks oleks hea või isegi rahuldav. Rohelised seadsid oma kandidaate üles väga vähestes omavalitsustes ning väljaspool Tallinnat, Tartut ja Antslat neil märkimisväärne kohalolu sisuliselt puudus. Seda oli näha ka üleüldises valimistulemuses – ainult üks sajast valijast otsustas oma hääle neile anda.

Väike arv lühikesi nimekirju tähendab, et organisatsioon on hetkel veel nõrk ning laiem üleriigiline haare – mida oleks vaja, et ennast riigikogu valimistel üle künnise tõmmata – neil veel puudub. Selleks on vaja ühelt poolt inimesi, kes kohalikul tasandil erakonna organisatsiooni üles ehitaks ja võimalikke kandidaate kaasaks ning teisalt selliseid inimesi, kellel ehk juba on teatud poliitiline või riigivalitsemise kogemus, kes võiksid aidata rohelistel luua kuvand poliitilise potentsiaaliga valitsemisvõimelisest erakonnast.

Hetkel ollakse veel kursil, millega jääb riigikogu valimistel valimiskünnise alla. Lisaks sotsiaaldemokraatidele, kellega jagatakse suures osas potentsiaalselt valijaskonda, pakub neile väga tugevat konkurentsi ka Eesti 200, kes on samuti poliitikavälise erakonnana suutnud ennast erinevalt rohelistest organisatsioonina palju tugevamalt üles ehitada ja laiema avaliku tuntusega kandidaate värvata.​

Tagasi üles
Back