T, 9.08.2022

Kallas võttis kokku valitsuse aastase ametiaja: Eesti on tulnud tagasi

Margus Paaliste
, ajakirjanik
Kallas võttis kokku valitsuse aastase ametiaja: Eesti on tulnud tagasi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 41
Kaja Kallas.
Kaja Kallas. Foto: Remo Tõnismäe

Peaminister Kaja Kallas (Reformierakond) sõnas ühismeediapostituses, et täna aastaseks saanud valitsuse igapäevatöö osaks on saanud mitmesuguste kriiside lahendamine.

«Ka lähitulevikus ei ole selles osas muutust paraku oodata,» märkis Kallas, kelle arvates on ettearvamatusest saanud maailmas uus normaalsus, kus on vaja «kohaneda nii uute olukordade ja teadmiste kui ka teadmatusega».

Kunagi ehk kirjutab mõni ajaloolane 2021. aasta 26. jaanuari kohta klassikuid parafraseerides midagi sellist: «Kui uus valitsus ametisse astus, olid kriisid juba alanud…,» spekuleeris valitsusjuht.

Kallase hinnangul räsis Eestit aasta tagasi mitu eripalgelist kriisi, mida kokku nimetas ta kobarkriisiks. «Korraga olid võimust võtnud tervisekriis, sellega seotud vaimse tervise kriis, väärtuste kriis, majanduskriis, korruptsioonikriis, rahvusvahelise maine kriis ja tõekriis.»

Eraldi tõi ta välja tervisekriisi, mis on endiselt käimas. «Lõputuna tunduv tervisekriis on kasvatanud ühiskonnas pingeid, väsimust ja frustratsiooni, kuid praeguseks paistab lootuskiir, et alanud aasta võiks jääda viimaseks, mil igapäevaselt pandeemiaga peame tegelema,» oli valitsusjuht lootusrikas.

Vabariigi Valitsus.
Vabariigi Valitsus. Foto: Peaminister Kaja Kallase ühismeediakonto

Julgeolekukriisi kontekstis pidas Kallas oluliseks rõhutada, et võrreldes eelmise valitsusega on Eesti parandanud liitlassuhteid. «Meie liitlased ja rahvusvahelised sõbrad ei pea Eesti pärast enam piinlikkust tundma,» märkis ta, lisades, et: «Eesti on tulnud tagasi.»

Ka valitsemiskultuuri iseloomustades jätkus peaministril kriitikanooli eelkäijatele. «Meil ei ole enam valitsuses inimesi, kes külvaksid vaenu ja lõhestaks ühiskonda, meie majandus kasvab ja me kuuleme järjest vähem korruptsiooniskandaalidest,» sõnas ta, lisades, et enam ei pea valitsusjuht ootama pühapäeva, mille järel oleks vaja tegeleda ministrite viha õhutavate sõnavõttude silumisega nii siseriiklikult kui ka liitlaste ees.

Uute kriisidena on Kallase hinnangul lisandunud energia- ja julgeolekukriis. Ta pidas oluliseks mainida, et Eestit ei ähvarda küll hetkel sõjaline rünnak, kuid pinged on meie naabruses viimase 30 aasta suurimad. Julgeolekukriisi lahendamisel tõi ta taas kord esile liitlaste olulisuse.

«Me saame endale valida liitlasi ja oleme seda teinud – me kuulume Euroopasse ja me oleme osa NATO-st. Me ei taha enam kunagi olla ja õnneks ka ei ole üksi.»

Kallas nimetas erinevaid samme, mida valitsus on julgeolekukriisi lahendamiseks astunud. Näiteks tõi ta nii 380 miljoni euro suuruse lisavahendite eraldamise kaitsevaldkonda kui ka Ukraina toetamise.

«Me lähtume vanast põhimõttest – kui tahad rahu, siis valmistu sõjaks,» teatas ta.

Hoolimata sellest, et lähinädalatel on energiakriisi valguses olnud kahe koalitsioonierakonna omavahelised suhted üsna pineglised, nimetab Kallas Keskerakonda heaks koalitsioonipartneriks, kellega vaieldes sünnivad Eesti elu edasi viivad kompromissid. «Ma luban, et me hoiame ja edendame Eesti riiki parimal võimalikul viisil,» lõpetas peaminister.

Märksõnad
Tagasi üles