:format(webp)/nginx/o/2021/06/09/13835683t1hed14.jpg)
- Sissisõda piirkondlikes rakukestes
- Perling sai Harjumaa juhatuse kandidaatidest kõige rohkem hääli
- Isamaa eestseisustes õhkkond pinev
- Halvustavad kirjad mõlemalt poolt rindejoont
Isamaa erakonna kodurahu, mis paistis saabuvat suvise suurkoguga, on kadunud. Harjumaal jõudis võimuvõitlus sellise pingeastmeni, mida kogenumad erakonnaliikmed mäletavad viimati Mart Laari aegadest.
Põhjus on iseenesest loogiline: erakond on jõudnud etappi, kus paari kuu jooksul valivad piirkondlikud rakukesed endale uue juhatuse. Nii on asendanud eelmisel suvel avatud lahingutandril peetud «suur sõda» väikeste sissisõdadega erinevates Eestimaa otstes, eesmärgiga samm-sammu haaval mõjuvõimu erakonnas kasvatada.
Väga elektriliseks läks meeleolu Isamaa Harjumaa piirkonnas. Seni piirkonda juhtinud Jan Trei leerile astus kolmapäevasel, enam kui 100 osalejaga üldkogul vastu just endine peaprokurör Lavly Perling, kes kohalike valimiste edu proovis erakonda üle kanda.
Valimisvõitlus päädis niivõrd aktiivse helistamis- ja kirjutamiskampaaniaga, et selline agitatsioon oli uudne kogemus ka mitmele staažikale isamaalasele, kes Harju piirkonnas toimunuga otseselt kokku puutusid.
«Suvised pinged on taas päevakorrale tõusnud. Lavly Perlingu ja tema meeskonna järjekordset kandideerimist tunnetatakse millegipärast nüüd ohuna. Sellest on raske aru saada, kuidas saab ühe erakonna sees nii suhtuda. Aga selline suhtumine on tõesti kuskil kujundatud,» lausus kohalik isamaalane ja Perlingu toetaja Postimehele.
Teine, samuti enda sõnul Perlingu toetaja, meenutas, et viimati tehti taolist helistamiskampaaniat Mart Laari ajal. Vahepealsetel aastatel, kuni Parempoolsete tekkeni, oli rahu majas. Mõnelegi erakonna liikmele helistas sama jutuga lausa viis inimest. «See tüütab tõesti inimesi juba ära.»
Isamaa esimehe Seederi arvates on hea ja eluterve, kui inimesed on aktiivsed ning otsivad oma ideedele tuge. «Ja on hea, et on kandidaate rohkem kui on piirkonna juhatuses kohti või sellel piirkonnal kohti. Ehk on konkurents heas mõttes. See kõik on positiivne, palju hullem oleks ju, kui meil oleks vähem neid inimesi,» lausus ta.
Terav juba varem
Kriitikute sõnul on õhk eriarvamustest paks olnud kogu suurkogu-järgse aja. See on eelkõige seisnenud Parempoolsete regulaarsetes kirjatükkides erakonna siselistis, neid postitusi on kogunenud üle 40. Vanaselja ise heidab aga ette teise osapoole soovimatust koostööd otsida.
Pärast kaotusega päädinud juunikuist suurkogu, kus Helir-Valdor Seeder alistas juhivalimistel Parempoolsete kandidaadi Lavly Perlingu, haihtusid varem aktiivse erakonnasisese opositsioonilise tegevusega silma paistnud Parempoolsed meediapildist.
Nende juhi Kristjan Vanaselja sõnul tehti seda teadlikult, et erakond saaks ühtsena valmistuda kohalikeks valimisteks. Harjumaal isamaalastest protsentuaalselt parima valimistulemuse teinud Perlingust sai Saue vallavolikogu aseesimees ning omal moel kohaliku poliitika superstaar.
Seeder: saan Perlinguga paremini läbi kui Kallas saab Ratasega
Suvine suurkogu andis riigikogu liikme Tarmo Kruusimäe sõnul erakonna jõuvahekordade kohta piisava hinnangu ning võttis igasuguse muutmistuhina ära. «Oli avalik vastandumine läbi meedia ning seda ei peeta heaks,» tõdes Kruusimäe.
/nginx/o/2022/01/28/14332936t1h9f7e.jpg)
Ta andis mõista, et nii Seederi kui Parempoolsete leer suudavad praegu eestseisuses koostööd teha. «Eestseisuses arutelud käivad. Vahepeal on arutelud isegi liiga pikad,» lisas Kruusimäe.
Kuigi Parempoolsed on Isamaa eestseisuses esindatud, siis Vanaselja sõnul ei saa öelda, et neil oleks Seederiga liialt konstruktiivne koostöö. «Mingisugust koostöö otsimist ei ole sealtpoolt küll tulnud, jah.»
Seeder saab aga oma suvise vastase Perlinguga enda sõnul palju paremini läbi kui näiteks koalitsioonierakondade esimehed Jüri Ratas (RE) ja Kaja Kallas (RE). «Erakonna juht peab olema see, kes püüab erinevast piirkonnast erinevate huvidega inimesed ühiselt tegutsema panna. Olgu kultuurihuvide või majandustaustaga inimesed – kui meil on ühine erakond ja ühised väärtused, siis tuleb ka ühiselt erakonnas tegutseda.»
«Ehitasime osakonna üles, meile tulid ägedad inimesed erakonda juurde ja tegime nii hea tulemuse – see näitas seda, et kui panna osakond elama, siis tuleb ka valijate usaldus. See on meie väike edulugu, mida sellesama meeskonnaga tahaks Harju piirkonnas edasi viia,» rääkis Perling Postimehele.
Ka Perling ise ütleb, et Harju piirkonna kampaania intensiivsus on tema jaoks üllatus. Küll aga ei nõustu leeride lahterdamisega. «Et kuskil on mingid Parempoolsed ja siis on mingi teine leer – vastupidi, neid jooni ei jookse,» märkis ta.
Perling arvab, et edulugu, mis nii temal isiklikult kui ka Isamaal kohalikel valimistel Sauel oli, on kandunud ka tänasesse päeva edasi.
/nginx/o/2022/01/28/14332932t1hd668.jpg)
Parempoolsete asutajaliige Jan Trei: kokkulepet minuga kuritarvitati
2020. aasta suvel oli Harju piirkonna senine juht Jan Trei üks nendest, kes Parempoolsete asutajaliikmena manifestile allkirja andis. Nüüd on ta aga ühendusest distantseerunud. Ta rõhutas, et on Isamaa liige, toetab juhtorganites kokku lepitud põhiliini ega otsi vastandumisi.
«Ma andsin allkirja toona klausliga, et erakonna sees ei hakka pihta lõhestumine, vastandumine ning isamaasõda. See kohe ka algas. Minu kokkulepet manifestile allkirja andes kuritarvitati. Juhtus see, mida me kõik teame.»
Trei märkis, et andis allkirja, kuna manifestis olnud mõtted talle sümpatiseerisid. «Need mõtted võtame kõik siin Harju piirkonnas kaasa. Kuid ma pean oluliseks, et me ka Harju piirkonnas ajaksime erakonna põhiliini, valmistuksime riigikogu valimisteks ning hoiaksime selget nägu.»
Harju piirkonnas toimunud intensiivset kampaaniat pidas ta aga normaalseks.
«Kui erakonna liikmed saadavad piirkonnalisti kirju, julgustavad kandideerima, annavad mõtteid, siis see on igati normaalne. Mulle teadaolevat saatis ka Lavly Perling selliseid üleskutseid, samuti Kadri Tillemann [üks Parempoolsete ja Perlingu toetaja - M.P],» lisas Trei. «Nii et kõikvõimalikud erakonna tiivad on oma eeltööd piirkonnalistis teinud ja see on täiesti normaalne.»
Viisakuse piiridest väljas
Kuigi Perlingu sõnul mingeid leere otsida ei tasu, siis kostab mõlemast «hüpoteetilisest» leerist etteheiteid teise poole halvustava ning ebameeldiva käitumise kohta.
Vanaselja, leides, et helistamine, kirjutamine ning ideedele toetuse leidmine on normaalne tegevus, lisas seepeale: «Normaalne on ka see, et kampaania jääks viisakuse piiridesse.»
/nginx/o/2022/01/28/14332937t1h03c6.jpg)
Kas siis on jäädud viisakuse piiridesse? Harjumaa puhul mitte, tõdevad mitmed, kes seda vahetult näinud. Kumbki leer süüdistab teineteist halvustamises ning üle piiri minemises.
Näiteks jõudis Postimeheni erakonna volikogu esimehe Mart Maastiku poolt Harjumaa isamaalastele saadetud kiri, kus Saaremaal tegutsev poliitik palus aidata kaasa «erakonna ühtseks liitmisele ja lõhkumise lõpetamisele».
Ta kirjutas: «Täna [teisipäeval – M. P.] on erakonna Harjumaa listi saadetud juba kaks kirja Parempoolsete taktikepi all. Nad ei salga, et nende peamine eesmärk on saada rohkem võimu erakonnas. Kutsun sellele vastu hääletama Harjumaa üldkogul juba homme, sel kolmapäeval.»
Maastik nentis, et erakonna põhiprobleem pole isamaaliste valijate nappus, vaid erakonnasisene luige, haugi ja vähi kombel pidev tõmblemine. Ta rõhutas, et debatte tuleb pidada, aga erakonna selgroog peab olema kindel.
Kirja ei pidanud halvustavaks ning ebatäpseks ainuüksi Parempoolsed. Ka kolmapäevasel üldkogul tõstatati oma elu elama hakanud kirja teema ühe murekohana. Leiti, et erakonna juhtorganite sekkumist piirkonna tegevusse eetiliseks pidada ei saa.
Kui Maastiku kirja kriitikud heitsid ette, et ta volikogu esimehena niivõrd jõuliselt ühe piirkonna tegemistesse sekkus, siis tema ise pidas seda vajalikuks. «Volikogu koosneb teatavasti kõikide piirkondade esindajatest, ma olen isamaaline inimene ja liitusin Isamaaga just seepärast, et Eesti vanim erakond jääks oma liistude juurde,» sõnas ta. Maastik rõhutas, et ta pole karjääripoliitik, vaid teda huvitavad põhimõtted. Parempoolsete puhul on tema hinnangul Isamaa põhimõtetega vastuollu mindud ning ta peab enda kohuseks sellele tähelepanu juhtida.
Omal ajal Res Publica noorteühenduse liikmena samanimelises erakonnas hiljem pettunud («kaugenesid traditsioonilisest maailmavaatest ning hakkasid püüdma kõiki hääli») Maastiku sõnul tegelevad Parempoolsed jätkuvalt erakonna lõhestamisega. Tema sõnul ei ole ei Parempoolsetel ega nende «vaimsel isal Tõnis Konsil» tuua ühtegi põhjendust, miks on Parempoolsed parempoolsemad kui ülejäänud Isamaa.
/nginx/o/2021/10/20/14154049t1hbe6f.jpg)
Eriliselt kriipis Maastiku hinge järelkaja eestseisuse otsusele, et KOV-valimistel erakonna vastu kandideerivad liikmed visatakse erakonnast välja.
«Seal andsid eestseisuse liikmed jälle ajakirjandusele edasi oma vaate, kus öeldi, et erakonna esimees on autokraatne ning otsused tehakse autokraatselt. Samas olid eestseisuses otsused läbi arutatud, 13 häält anti poolt ning kolm Parempoolset olid vastu,» meenutas ta.
Sellised väljaütlemised meedia kaudu ühe intelligentse erakonna juurde ei kuulu, väitis Maastik.
«Olen alati öelnud, et kui kellelgi on teised põhimõtted, siis on alati valik minna kuhugi mujale või teha uus erakond. Kui sul on pea sees teine suurem pea, siis see lõhestab erakonda, millel on toetus niigi selline, nagu on.»
Õhukesed piirid
Kui kampaania andis märku vihasest konkurentsist, siis reaalsus kujunes teistsuguseks, sest 12 kohale Harju piirkonna juhatuses oli vaid 13 kandidaati. Konkurents Harju piirkonna esindajatele Isamaa volikogus oli suurem – seitsmele kohale pürgis 12 kandidaati.
«Intensiivne kampaania puudutas nii volikogu kui juhatust. Aga nagu näha, siis konkurents erakonna volikokku oli suurem,» märkis Perling. «Aga volikogu on üks erakonna juhtorganitest ja sel on parlamendivalimistele eelneval aastal väga oluline roll ning see mõjutab Isamaa suundi ning programmi.»
Juhatusse valiti:
Lavly Perling (50 häält), Jan Trei (45), Andres Kaarmann (44), Gerli Lehe (36), Merike Käver (33), Erik Sandla (31), Marju Aolaid (30), Piret Maasik (30), Signe Laar (24), Priit Põldmäe (23), Ann Räämet (20).
Volikokku valiti:
Lavly Perling (32 häält), Riho Terras (30), Andres Kaarmann (29), Piret Maasik (24), Erik Sandla (24), Mari-Ann Kelam (22), Lauri Vahtre (22).
Kumb leer pikema õlekõrre tõmbas, on raske öelda, sest piirid on tõepoolest õhukesed. Näiteks: Maastik lõpetas oma kirja nimekirjaga kandidaatidest, kellele ta soovitas Harju üldkogul oma hääle anda. Kuid nende seas oli ka inimesi, kes on kinnitanud, et toetavad Perlingut. Maastiku sõnul koosnes nimekiri pelgalt nimedest, keda ta pidas isamaalisteks inimesteks. Kui valija peab näiteks Perlingut isamaaliseks, on ka talle hääle andmine igati normaalne, selgitas ta.
Harju üldkogul sai Perling sarnaselt kohalike valimistega individuaalse võidu, olles 50 häälega kõige populaarsem, Jan Treile usaldati 45 häält. Uus juhatus valib piirkonna esimehe esmaspäeval kell 12 algaval koosolekul.
/nginx/o/2022/01/28/14332942t1hfe14.jpg)
«Ideede võistlus» eestseisuses
«Nad on aktiveerunud. Ja see on igatpidi normaalne,» kommenteeris Parempoolsete viimaste kuude tegevust riigikogu liige Tarmo Kruusimäe.
Kruusimäe selgitas: «Sellega, milline helistamine toimub ja milline on nende kirjade sisu, ma isegi ei taha end kurssi viia. Aga minuni on lihtsalt jõudnud signaalid, et need on ikkagi halvustavad. Ise nad [Parempoolsed – M. P.] ju ütlesid suure hurraaga, et kui suurkogu otsustas, siis nii ka on, ning lähme KOV-valimistele ühtsena. Ma ei saagi aru, miks seda ühtsust ei ole.»
Teisipäeval oli isamaalastel eestseisuse arutelu, mida Kruusimäe sõnul nimetati viisakalt ideede võistluseks. «Aga ideede võistlus on üks asi, teine on halvustamine.»
Arutelul täheldati, et kui üks liige halvustab teist, siis on see inimestevaheline asi. «Aga kui juba üks ühendus halvustab teisi, siis see on taunitav. Kui sa hakkad tooma enda ühendust esile ja halvustama teist ühendust, siis sellega ma ei lepi. Ma arvan, et sellepärast ei ole hakatud ka rahvuslaste ühendust ründama. Ma olengi natuke teistsugune ja kellelgi ei ole vaja erakonna sees minuga vägikaigast vedada,» lausus Kruusimäe.
Perlingu kolm soovi
Kui Ukraina õigusriigi reformide juriidilise nõustajana töötav Perling parasjagu Kiievis ei ole, sõidab ta erakonna asja ajades palju Eestis ringi.
«Ja ma näen, et on väga palju inimesi, kes mõtlevad samamoodi,» lausus ta ning tõi välja kolm eesmärki, mida ta on sel põhjusel on Harju piirkonnale esitanud. «Esiteks, toome värskeid inimesi ja ideid Harju piirkonda. Teiseks, liidame piirkonna ühtseks ja tugevaks, sõltumata sellest, kust keegi tuleb ja mida ta konkreetsest teemast arvab. Kolmandaks, pakume Eesti inimestele seda maailmavaadet, mis meie valijat kõnetab ja Eesti inimeste heaolu kasvatab.»