Paet: demokraatlike riikide esinduste sulgemine Ukrainas on viga

Euroopa Parlamendi väliskomisjoni aseesimees Urmas Paet peab demokraatlike riikide diplomaatiliste esinduste sulgemist või vähendamist Ukrainas praegu väga valeks sammuks.

Paeti sõnul suurendab selline käitumine ühiskondlikku stressi Ukrainas ning on ka lihtsalt arusaamatu otsus. «Praegu Venemaa surve all on võimalikult suur ja sisuline rahvusvaheline kohalolek Ukrainas just eriti vajalik,» sõnas ta.

Paet lisas, et kui selle otsuse põhjus on hirm Venemaa-Ukraina sõja uue laine puhkemise ees, siis tuleks samamoodi käituda ka Venemaal asuvate diplomaatiliste esindustega. «Kuidas need on vähem ohustatud?» küsis eurosaadik.

«Üleskutset oma kodanike lahkumiseks Ukrainast võib veel kuidagi mõista, sest ka vähem informeeritud kodanikud vajavad teavitamist, kuid ka siin on sama küsimus, miks kutsutakse lahkuma ainult Ukrainast. Kui eeldatava konflikti uue laine osapool on ka Venemaa, siis tuleks kutsuda oma inimesi lahkuma ka Venemaalt. Praegusel juhul nõrgestab see üleskutse Ukraina vaimset tugevust,» jätkas Urmas Paet.

Tema sõnul on eriti imelik selline üleskutse sellisena, kus hommikul kutsub riigi x valitsus inimesi Ukrainast lahkuma ning mõni tund hiljem teatab sama riigi lennufirma, et igaks juhuks enam Ukrainasse ei lenda. «Kuidas need inimesed peaksid sealt siis lahkuma?»

Paet ütles, et Venemaa on viimaste kuude jõudemonstratsiooniga saavutanud paraku selle, et igal teisel päeval käib keegi lääne liidritest Moskvas Putiniga kohtumas. «Aga miks Moskvas? Selliseid kohtumisi tuleks teha mõnes neutraalses paigas. Lisaks kasvab Ukraina ühiskonnas stress, millele aitavad kaasa ka lääneriikide otsused sulgeda saatkondi ning üleskutsed oma kodanike lahkumiseks. Samas kui Venemaa suhtes selliseid üleskutseid ei tehta,» märkis eurosaadik.

Ta lisas, et praegu on oluline demokraatlike riikide pidev ja kõrgetasemeline kohalolek Kiievis ja teistes Ukraina piirkondades. «Lääneriigid peaksid omavahel kokku leppima visiitide graafiku, et keegi oleks lähematel nädalatel kogu aeg Ukrainas kohal. See näitaks tegelikku solidaarsust,» lisas Urmas Paet.

Tema sõnul on Venemaa surve ning lääneriikide üleskutsed Ukrainast lahkuda tõsine löök ka Ukraina majandusele. «Kaitsevõime suurendamine on niikuinii kallis, aga kui nüüd lisandub ka investeeringute peatumine ning välismaiste ettevõtete lahkumine, siis on olukord seda keerulisem. Ja see usaldus majanduskeskkonna osas ei taastu pikka aega,» lisas ta.

«Venemaa eesmärk on saada Ukraina oma mõjusfääri. Et Ukraina loobuks liikumast Euroopa Liidu ja NATO suunal. Ukraina on siiani suure surve tingimustes vastu pidanud. Ja nüüd ei tohi demokraatlikud lääneriigid ise seda Ukrainale veelgi keerulisemaks teha. See tähendab muuhulgas seda, et raskel ajal tuleb olla ukrainlastega koos. Ja see puudutab ennekõike demokraatlike riikide reaalset kohalolekut Ukrainas,» ütles Paet.

Ta rõhutas, et diplomaatilisi esindusi ei tule Ukrainas mitte sulgeda, vaid pigem tuleks avada uusi, näiteks riigi idaosas.