Ruuben Kaalepi 590 muudatusettepanekut krüptoeelnõule jäeti arvestamata (1)
/nginx/o/2018/11/05/11552227t1hc6af.jpg)
14. veebruar 2022, 14:34
/nginx/o/2022/01/23/14325019t1hbe93.jpg)
Riigikogu rahanduskomisjon arutas oma tänasel videoistungil ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringutega seotud seaduse eelnõule laekunud muudatusettepanekuid. Komisjoni esimehe sõnul Eesti Konservatiivse Erakonna (EKRE) saadiku poolt esitatud 590 muudatusettepanekut ei olnud eelnõuga seotud, neli aga läksid edasi.
Eelnõu eesmärgiks on maandada virtuaalvääringute valdkonnas toime pandava rahapesu, terrorismi rahastamise ning massihävitusrelvade leviku rahastamise riske.
Rahanduskomisjoni esimees Andrei Korobeinik (KE) selgitas, et tulenevalt kohtumisest huvigruppide esindajatega on rahanduskomisjoni ja rahandusministeeriumi koostöös valminud 12 muudatusettepanekut.
«Lisaks on eelnõule esitanud kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsioon ja 594 muudatusettepanekut on esitanud riigikogu liige Ruuben Kaalep (EKRE). Eelnimetatutest 590 on ühe ja sama riigilõivu seaduse sätte muudatused, millel puudub sisuline puutumus eelnõuga,» ütles Korobeinik.
Rahanduskomisjoni esitatud muudatusettepanekutega täpsustatakse eelnõu õigusselgust, samuti viiakse seadus kooskõlla Euroopa Liidu õigusega.
Eelnõust jäetakse välja olulise osaluse omamise ja järelevalvetasu regulatsioon ja muudetakse ka seaduse jõustumise ja rakendamise tähtaegu. Ettepaneku kohaselt jõustub seadus 15. märtsil. Virtuaalvääringu teenusepakkujad peavad oma tegevuse viima kooskõlla suuremas osas ja esitama dokumendid 15. juuniks. Lisaks lükatakse edasi erakorralise omavahendite auditi aega 15. augustist 2022 1. jaanuariks 2023.
«Ülejäänud 590 muudatusettepanekut ei saanud komisjon arvestada, sest nendel polnud seost eelnõu sisuga,» ütles Korobeinik. Ta märkis, et menetluses olev virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seonduv regulatsioon kannab eesmärki kiiresti maandada rahapesu ja terrorismi rahastamise riske.
«Seadusandja eesmärk on rahapesu riske maandada, kuid samas võimaldada virtuaalvääringu teenusepakkujatel Eesti turul tegutseda ka edaspidi,» selgitas Korobeinik.
Rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk (Isamaa) selgitas, et eelnõust jäeti välja virtuaalvääringu teenuse pakkujatelt täiendava aruandluse nõudmist lisaks majandusaasta aruandele. Eelnõuga tõstetakse virtuaalvääringu teenuse pakkujate osa- ja omakapitalinõuet 12 000 eurolt 100 000 euroni ja sõltuvalt tegevusalast 250 000 euroni.
«Eelnõu hõlmab virtuaalvääringute teenuse osas neid muudatusi, mis on vajalikud rahapesu ja terrorismi rahastamise riskide maandamiseks enne ühisrahastuse ja muude investeerimisinstrumentide ning virtuaalvääringutega seotud seaduse (ÜMIVS) jõustumist,» selgitas Kokk.
Lisaks on eelnõus muudatused kasusaajate andmekogu asutamisega seonduvalt, mis võimaldavad pankadel esitada vajadusel pangasaladust andmekogule ja registripidajal määrata valeandmete esitamise või andmete esitamata jätmise korral trahvi. Rahapesu Andmebüroole antakse õigus teostada oma töötajate ja ametnike osas taustakontrolle.
Rahanduskomisjon otsustas saata valitsuse algatatud rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (507 SE) täiskogu istungile 16. veebruaril ettepanekuga teine lugemine lõpetada.