President jättis välismaalaste seaduse muudatused sõnamängu tõttu välja kuulutamata (2)
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
21. aprill 2022, 14:55
:format(webp)/nginx/o/2022/04/11/14479295t1hdd71.jpg)
President Alar Karis jättis välja kuulutamata riigikogus 11. aprillil vastu võetud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse, kuna parlament rikkus selle vastuvõtmisel menetlusnorme.
Karis peab vajalikuks seadust riigikogus uuesti arutada ning teha põhiseaduspärane otsus.
«Mõistan selle seaduse olulisust ja kiireloomulisust, kuid riigikogu rikkus seaduse vastuvõtmisel menetlusnorme. Loodan, et riigikogu juhatus või riigikogu esimees kasutavad neile seadusega antud kohustust võtta seadus parlamendis uuesti arutamiseks ja otsustamiseks esimesel võimalusel,» ütles Karis, paludes parlamendil menetleda seadust kooskõlas põhiseadusega.
Väljakuulutamiseks esitatud seaduse põhiseadusele vastavuse üle otsustades hindas riigipea, kas seadus on vastu võetud põhiseadusega ettenähtud menetlusreeglite kohaselt. Põhiseadus näeb ette, et seaduse vastuvõtmise protsess peab olema avalik ja toimuma enamuse põhimõttel.
«Abikaasa» muudeti «lähedaseks sugulaseks»
Eelnõu kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel asendas juhtivkomisjonina tegutsenud põhiseaduskomisjon eelnõu tekstis ühes sättes sõna «abikaasa» sõnadega «lähedane sugulane». Riigikogu kodu- ja töökord lubab juhtivkomisjonil koostada eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse pärast teise lugemise lõpetamist on sisse viidud keelelised ja tehnilised täpsustused. Nendeks võivad olla näiteks kirjavigade, numeratsiooni või viidete parandamine.
Sõna «abikaasa» asendamine sõnadega «lähedane sugulane» ei ole riigipea silmis ainiti täpsustus, vaid sisuline muudatus. Samasisulise teate saatis Karisele varem ka erakond Isamaa juht Helir-Valdor Seeder.
Praegusel juhul muudeti pärast eelnõu teise lugemise lõpetamist sätte rakendamise tingimusi ning muudetud kujul säte loob teistsuguse õigusliku olukorra.
Teise ja kolmanda lugemise vahel sisulise muudatuse tegemisega rikuti protseduurireegleid, millega on moonutatud parlamentaarse otsustustegemise protsessi ja jäetud osa riigikogu liikmeid sisuliselt ilma võimalusest osaleda seaduse kujundamises.