N, 1.12.2022

OTSEPILT ⟩ Jaani: neli suuremat linna saavad varjumiskohad

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Jaani: neli suuremat linna saavad varjumiskohad
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 2
Peaminister Kaja Kallas vastab riigikogus elektrihinna teemalistele arupärimistele
Peaminister Kaja Kallas vastab riigikogus elektrihinna teemalistele arupärimistele Foto: Tairo Lutter

Riigikogu infotunnis vastavad täna parlamendisaadikute küsimustele peaminister Kaja Kallas (RE), rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus (RE) ja siseminister Kristian Jaani (KE).

Eile selgus Eurostati värsketest andmetest, et kui euroala keskmine inflatsioon kerkis mais 8,1 protsendi juurde, siis Eesti oli Euroopa tabeli tipus – meie inflatsioon oli 20,1 protsenti. Eurostati andmeil kallines energia maikuus Euroopas üle 39 protsendi.

Sellega seoses ütles Helle-Moonika Helme (EKRE) peaminister Kaja Kallasele, et energiahindade tõus toob kõikides valdkondades kaasa hinnatõusu. «Kuidas on juhtunud, et Eestis on inflatsioon tõusnud nii palju?» küsis Helme ja uuris, kas ka peaministril on mingi plaan seoses hinnatõusuga.

Kallas ütles, et meil kõigil tuleb hakata valmistuma selleks, et tulemas on energiahindade tõus. «Kõik peavad sellele mõtlema. Jah, eakamatel on see raskem, sest kõik ongi väga keeruline,» lausus Kallas. «Inflatsioon aga ei puuduta ainult Eestit, vaid tervet maailma. Kui Euroopa loobub Venemaa kütusest ja gaasist, siis seda tuleb hankida kuskilt mujalt,» selgitas Kallas. 

Kallas lisas, et riik on tõstnud toimetulekutoetust 33 protsenti, samuti üksinda elava pensionäri toetust ning pensionäridel on tulumaksuvabastus. 

«Eestis moodustavad energiahinnad hinnakorvis suurema osa kui teistes riikides. Teiseks kasutatakse suuremates riikides fikseeritud hinnaga pakette, et hinnad tegelikult ei kõiguks. Aga meil inimesed ostavad börsipaketiga elektrit. Meie elektrihinnad on olnud 40% odavamad kui Euroopas,» lausus Kallas.

Kolmandaks tõi ta välja, et Eesti majandus on kiiresti Covid-19 kriisist taastunud, sest meil polnud ühiskond täielikult lukus. «See loomulikult tekitas juba täiendavaid hinnasurveid teenustele, sest nõudlust oli rohkem kui pakkumust. Ka palgatõusul oli surve,» lisas Kallas. 

Küsimuse esitanud Moonika Helme poole pöördudes ütles Kallas: «Te lõhkusite pensionisüsteemi ja see tõi inflatsiooni üles. Inflatsioon tähendab seda, et sul on liiga palju raha ja liiga vähe pakkumist.»  

Saadikud uurisid ka metsanduspoliitika kohta 

Eile kirjutas Postimees, et kuigi keskkonnaminister Erki Savisaar (KE) pole siiani selgitanud, millised ettevõtted Venemaa saematerjali impordi võimalikust lõppemisest kannataksid ja kuidas neid aitaks RMK kestvuslepingupartneritele riigimetsa rohkem müümine, ei tõtta riigikogu opositsioon Savisaart umbusaldama – teema on liiga keeruline.

«[Eelmine keskkonnaminister Tõnis] Mölder tegi otsuse, et raiemahtusid tuleb vähendada ja pindala kokku tõmmata. Nüüd on ettevõtlusminister tulnud välja ettepanekuga, et ajutiselt suurendada raiemahtu. Ma saan aru, et härra Savisaar haaraski härjal sarvist ja tegi ära. Nüüd oleme olukorras, kus see on vastuolus koalitsioonileppega. Mina tahaksin aru saada meie metsanduspoliitikast,» küsis Isamaa saadik Andres Metsoja Kaja Kallaselt. 

«Ma olen seisukohal, et keskkonnaminister ei oleks pidanud seda tegema ilma suurema aruteluta,» vastas Kallas. «Kõik katlamajad, kes kasutavad puiduhaket, ei kuulu riigile ega KOVidele. Ma ei oska öelda, et kui palju nad on seda varunud. Puit ise ei ole sanktsioonide all, kuid transport on,» lausus Kallas. 

Rene Kokk (EKRE) küsis peaministrilt, kas valitsuses tõesti ei arutatud raiemahu suurendamist. 

«Ettevõtlusminister seisab ettevõtluse eest, loogiline, et ta ettevõtjatega kohtudes selliseid ettepanekuid teeb. Aga keskkonnaminister, nagu te ise teate, peaks seisma keskkonnahoiu eest. Sellisel kujul me seda arutanud ei ole. See on ühe ministri otsus,» vastas Kallas. 

Neljas suuremas linnas peab olema suurvarjend 

Siseminister Kristian Jaani (KE) sõnul peab riik veel palju tegema selleks, et inimesed oleksid teadlikumad ja teavitatud, kuidas olla valmis kriisiks. 

Jaani lisas, et neljas suuremas linnas peab olema elanikkonnale teada, kuhu saab suure ohu korral varjuda. Selleks on abiks ka «Ole valmis» infomaterjal, ütles Jaani. 

Kas majaehituses peaks olema klausel, et seal peab olema pommivarjend? «Soome näide mulle meeldib, seal on reguleeritud see osa, kus ja millised peavad varjendid olema. Lisaks, kui kortermajas ei ole varjendit, siis peab näitama, kuhu elanikud saaksid varjuma minna. Soomlastel on olnud selle elluviimiseks 60–70 aastat,» selgitas Jaani. 

Eestis on praegu võetud suund, et võetakse kasutusele varjumiskohad ning plaanis on arutada läbi see, kas viia ehitusnõuetesse sisse varjendi rajamine. «Me peame ka arvestama sellega, et selle maksab kinni tarbija. Aga turvalisus maksabki väga palju. Inimene maksab selle kõik ise kinni, mis tähendab, et kinnisvarahind läheb kallimaks,» täpsustas Jaani. 

Märksõnad
Tagasi üles