Miks keeldusid Keskerakond ja EKRE venekeelseid lasteaedu kaotamast? (29)

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Copy
Pildil riigikogu liikmed Kaido Höövelson, Jaanus Karilaid (mõlemad Keskerakond) ja Mart Võrklaev (RE).
Pildil riigikogu liikmed Kaido Höövelson, Jaanus Karilaid (mõlemad Keskerakond) ja Mart Võrklaev (RE). Foto: Mihkel Maripuu

Keskerakond ja EKRE hääletasid kolmapäeval alushariduse eelnõule vastu. Tegemist on valitsuse algatatud eelnõuga, mis jõudis riigikokku konsensuslikult. Kõnealune eelnõu olnuks algatajate sõnul oluline samm eestikeelse alushariduse poole.

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon tegi valitsuse algatatud ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) kolmapäeva õhtul toimunud esimesel lugemisel ettepaneku see tagasi lükata. 

Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 34 saadikut. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.

Postimehele teadaolevalt tuli kõnealuse eelnõuga valitsuse kabinetiistungile haridusminister Liina Kersna, kelle ettepanekuga olid päri ka Keskerakonna ministrid. Keskerakonna fraktsioon ei lasknud sel end segada. Nimelt hääletasid kolmapäeval kõik saalis olnud 23 Keskerakonna parlamendisaadikut - nii Jüri Ratas, Jaanus Karilaid, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Martin Repinski jne - kõnealuse eelnõu vastu. Mailis Repsi ja Anneli Otti hääletamise ajal saalis polnud. 

Eelnõu nägi ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest oleks üldjuhul eesti keel ja aastaks 2027 peaks igas rühmas olema täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja. Lasteaiapidaja otsusel võinuks rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe pidanuks olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.

Eelnõu kohaselt oleks määratud ka nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel oleks eelnõu järgi pidanud olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Veel sooviti eelnõuga anda suurem roll lasteaia hoolekogule.

Kriitikud väidavad, et Keskerakonnale ei meeldi mõte, et aastal 2027 oleks igas rühmas täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja. Lisaks polevat erakonnale vastuvõetav, et lasteaedades oleks tagatud eestikeelne õpe vähemalt pool õppeajast. Vastuseta on jäänud küsimus, miks Keskerakonna ministrid Kersna poolt lauale toodud eelnõuga nõus olid, kui see Jüri Ratasele, Jaanus Karilaiule ja teistele parlamendisaadikutele tegelikult ei sobi. 

Näiteks Sillamäel ei ole eesti keelega kõik korras. Kahe venekeelse põhikooli lõpetajatest vaid veidi alla 30 protsenti teeb ära B1 taseme eksami. Sillamäe koolide ja lasteaedade õpetajatest veidi vähem kui pooled räägivad eesti keelt nõutud tasemel.

Tallinnas on kokku 125 lasteaeda ja venekeelseid 28.

Mart Võrklaev: Keskerakond umbusaldas oma ministreid

Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev
Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev Foto: Tairo Lutter

Reformierakonna fraktsiooni juht Mart Võrklaev rääkis Postimehele, et see hääletus näitas seda, et Keskerakond ja EKRE ei soovi, et Eestis oleks juba 2027. aastal eestikeelne alusharidus. «Ka meile jääb arusaamatuks, et kuidas on võimalik täna öelda, et me ei peaks minema üle eestikeelsele haridusele ja alustama seda lasteaiast,» lausus Võrklaev.

Aga Keskerakond on aastate jooksul väitnud, et tuleks  alustada just lasteaedadest - miks nüüd teisiti? «See näitab seda, et osade poliitikute pool on see hea küll, et mitte ärritada eesti valijaid. Aga täna oli tõehetk ja värvid ei valeta. Kui meil on üks väga põhimõtteline otsus - kas minna või mitte minna üle eestikeelsele haridusele lasteaias, - ja sellele vajutatakse tagasilükkamise poolt ning seda Keskerakonna ja EKRE poolt, siis seda siiralt ei taheta,» rõhutas Võrklaev.

Ta lisas, et see näitas väga selgelt, et eestikeelset haridust ei soovita ning märkimisväärne on ka see, et see on valitsuse eelnõu. «Keskerakond umbusaldas oma ministreid,» lisas Võrklaev. «See on ka oma valitsuse liikmete vastu, mitte ainult Reformierakonna vastu,» lausus Võrklaev.

Jaanus Karilaid: eelnõu oli puudulik

Jaanus Karilaid.
Jaanus Karilaid. Foto: Remo Tõnismäe

Keskerakonna fraktsiooni esimees Jaanus Karilaid rääkis Postimehele, et riigikogu väärtus on tõusnud. «Ei saa enam pikemat aega eeldada kummitempli moodi poliitilist käitumist. Eelnõu oli puudulik, liiga palju pani kohustusi kohalike omavalitsuste õlgadele ning säästis keskvõimu kohustustest,» lausus Karilaid.

Kas lasteaedades siis ei peakski karmimad eesti keele nõuded olema? «Mitte karm ei tule olla, vaid tuleb tagada piisavalt hea õpikeskkond,» vastas Karilaid.

Kas enne valimisi ei ole see hea eelnõu, mille poolt olla? «Teeme parema,» vastas ta.

Karilaiu sõnul oli eelnõu probleem see, et lasteaiajuhtidel peab olema magistrikraad, ent tänastest juhtidest pooled peaksid seda omandama hakkama. Ka on Karilaiu sõnul probleem eelnõus see, et abiõpetajad peavad uued täiendkoolitused tegema.

«Kuna juba täna on lasteaedades töötajatest puudus, siis sattunuks alushariduse süsteem väga suure löögi alla,» selgitas Karilaid. «Kui soovitakse päriselt teha muutust keeleõppes, siis soovitame jätkata neli aastat tagasi alustatud riikliku programmiga «igasse venekeelsesse lasteaiarühma eestikeelne õpetaja», millega leiti igal aastal lasteaedadesse üle 50 uue õpetaja,» rõhutas ta.

«Haridusministeeriumi eelnõu kohaselt pidanuks kulutustele katte leidma kohalikud omavalitsused, mis on aga vastuolus põhimõttega, et uute kohustuste lisamisel tuleb ette näha riiklikud vahendid. Keskerakond ei ole haridusvaldkonnas loopinud loosungeid, vaid on astunud konkreetseid samme. Just niiviisi tuleb probleemiga tegeleda,» lisas Karilaid.

Alushariduse ja lapsehoiu seaduse kohaselt on alates 3. eluaastast lasteaia õppekeel eesti keel. Kui praegu kehtiva seaduse järgi on lubatud lasteaiapidajal kehtestada 100% ulatuses rühmades ka muu õppekeel ning mitmed kohalikud omavalitsused on seda võimalust ka kasutanud, luues vene õppekeelega lasteaedu või rühmasid, siis uue seaduse järgi seda võimalust ei ole.

Vene õppekeeles õpib Eestis praegu 9 456 lasteaialast ehk 14% kõikidest lastest 97 koolieelse lasteasutuse 542 rühmas. Lisaks käib keelekümblusrühmades 3 720 last ehk 5,5%. Keelekümblusmeetodit kasutatakse 62 koolieelse lasteasutuse 205 rühmas.

Allikas: haridus- ja teadusministeerium

Lauri Läänemets: Keskerakond kinnitas oma liitu EKRE-ga

SDE erakonna esimees Lauri Läänemets ütles Postimehele, et Keskerakond ja EKRE vormistasid sellega oma liitu. «Tegelikult, selle hääletusega kukkus valitsus. Keskerakond vormistas oma liitu EKRE-ga. Nad praegu tulid sellega avalikuks, et teevad kõike koos. Siin midagi varjata ei ole,» rääkis Läänemets. «Seega me ei näinud, et oleks midagi enam üldse teha,» lisas Läänemets.

«Sellest on hästi kahju, et lasteaedadesse ei tooda kohustuslikult eesti keele oskust juurde - sellest on hästi kahju. See, et Keskerakond läheb kukutame seda eelnõud, sellest räägiti juba hästi pikalt täna õhtul. Me kasutasime võimalust mitte hääletada, sest me oleme opositsioonis,» lausus Läänemets.

Põlluaas: eestikeelseid lapsi hakatakse kasutama integratsiooni tööriistadena

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond luges aga välja, et eelnõu annab õiguse kasutada lasteaias lisaks eesti keelele ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli 50 protsendi ulatuses. «Ehkki valitsus esitleb alushariduse seaduseelnõu kui meedet venekeelsete koolide eestistamiseks, avab see tegelikkuses ukse Eesti laste venestamisele,» ütles EKRE fraktsiooni juht Henn Põlluaas. 

«Me näeme selget ohtu, et piirkondades, kus muukeelne rahvastik on enamuses, hakatakse eestikeelseid lapsi kasutama integratsiooni tööriistadena,» leiab Põlluaas.

Tagasi üles