Miks makstakse perehüvitist kuni lapse 24. eluaastani?

Priit SIbul. Foto: Madis Veltman

«24-aastane on veel laps, kes vajab riigi toetust? Äkki siis maksaks juba niikaua, kuni laps elab vanemate juures.» Selline oli iga teine kommentaar, mis küsis, miks võimuliit saavutas sellise kokkuleppe perehüvitises. Isamaa peasekretär Priit Sibul selgitab. 

Postimees avaldas eile Isamaa esimehe kirja erakonnakaaslastele, milles ta tõi välja, et kolm erakonda (Isamaa, Sotsiaaldemokraatlik Erakond ja Reformierakond) saavutasid kokkuleppe. Sealhulgas saavutati kokkulepe lastetoetustes ja perehüvitistes. 2023. aastast tõusevad lastetoetused 80 euroni, kolme ja enama lapsega perehüvitis 600 euroni ning seitsme ja enama lapsega peredele 800 euroni. «Perehüvitist hakatakse maksma kuni lapse 24. eluaastani ning alates 2024. aastast on need indekseeritud,» selgitas ta. 

Aga miks siis makstakse kuni 24. eluaastani? Isamaa peasekretär Priit Sibul selgitas Postimehele, et kui peres on mitu last ning mõni neist saab täisealiseks ja asub edasi õppima, siis perekulutused suurenevad, mitte ei vähene. «See on põhjus, et ülikooli ajal saaks ka perekondi aidata,» rääkis Sibul.