R, 7.10.2022

Kaja Kallase avaldus: meil on ainult üks vaenlane. See on Venemaa

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Kaja Kallase avaldus: meil on ainult üks vaenlane. See on Venemaa
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 8
Koalitsioonileppe allkirjstamine
Koalitsioonileppe allkirjstamine Foto: Kermo Benrot

Reformierakonna esimees Kaja Kallas palus riigikogulaste käest mandaati uue valitsuse moodustamiseks. Sealhulgas meenutas ta eelmist koalitsiooni Keskerakonnaga ning ka Eesti kuvandit rahvusvahelisel areenil. 

«Seisan siin teie ees kõnepuldis juba kolmandat korda Eesti Vabariigi peaministri kandidaadina. Võiks peaaegu öelda, et see hakkab saama traditsiooniks,» lausus Kallas riigikogu saadikutele. Ta märkis, et poolteist aastat tagasi andis riigikogu talle mandaadi moodustada valitsusliit Keskerakonnaga. «Tänaseks on toona loodud koalitsioon oma tegevuse lõpetanud ja ma pöördungi teie poole nägemusega sellest, kuidas Eesti riiki juhtida järgmiste riigikogu valimisteni koos sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga,» toonitas ta.

«Kuigi koalitsioon Keskerakonnaga on lõppenud, ei taha ma koostööd nendega viimase pooleteise aasta jooksul halvasti meenutada. Meie koostöö oli suures osas – ja seda eriti valitsuskabinetis – hea ning tegus. Elu oli sättinud nii, et me sattusime riiki juhtima väga keerulisel ajal ja kohati tundus, et enam hullemaks minna ei saa. Praegu ma selle viimase osas enam nii optimistlik ei ole,» meenutas Kallas. 

Rahvusvaheliselt on Eesti heas nimekirjas 

«Eestil on maailmas palju sõpru. Meie eelmise aasta algusest ametis olnud valitsuse üks suurimaid saavutusi on taastatud usalduslikud suhted liitlastega. Eesti on rahvusvahelisel areenil aktsepteeritud ja respekteeritud tegija,» toonitas Kallas. Ta märkis, et Eesti on maailma silmis oluliselt suurem, kui meie rahvaarv või majanduse kogutoodang võiks indikeerida. «Sõpru on meil riigijuhtide ja riikide seas ja riikide selle üle võime me uhked olla,» lausus Kallas. 

«Meil on ainult üks vaenlane. See on Venemaa. Me ei saa üle ega ümber faktist, et just Venemaa on muutnud maailma meie ümber oluliselt ebaturvalisemaks, kui see veel mõnda aega tagasi tundus. Me oleme täna oma taasiseseisvumise aja kõige rängemas julgeolekukriisis. Seetõttu tegi eelmine valitsus juba jaanuaris enne sõda ennetavad sammud ja suurendas riigikaitseinvesteeringuid,» rääkis Kallas riigikogulastele. Ta lisas, et Venemaa on  olulisel määral kaasa aidanud nii energiahindade järsule kallinemisele kui selle läbi inflatsioonile ja inimeste probleemidele toimetulekuga, lootes sellega kaasa tuua ühiskonna ebastabiilsust. 

«Venemaa on oma käitumisega näidanud, kui palju valu võib kogu maailmale põhjustada üks suur ja kuri riik. Meile on Venemaa käitumine ühemõtteliselt jälle kord meelde tuletanud ammu tuntud tõe – mitte kunagi enam üksi, mitte kunagi enam Venemaa mõju all,» lausus Kallas. 

Postimees avaldab täies mahus Kallase kõne: 

«Austatud Riigikogu liikmed! Seisan siin teie ees kõnepuldis juba kolmandat korda Eesti Vabariigi peaministri kandidaadina. Võiks peaaegu öelda, et see hakkab saama traditsiooniks. Poolteist aastat tagasi andsite mulle mandaadi moodustada valitsus koos Keskerakonnaga. Tänaseks on toona loodud koalitsioon oma tegevuse lõpetanud ja ma pöördungi teie poole nägemusega sellest, kuidas Eesti riiki juhtida järgmiste riigikogu valimisteni koos sotsiaaldemokraatide ja Isamaaga.

Kuigi koalitsioon Keskerakonnaga on lõppenud, ei taha ma koostööd nendega viimase pooleteise aasta jooksul halvasti meenutada. Meie koostöö oli suures osas – ja seda eriti valitsuskabinetis – hea ning tegus. Elu oli sättinud nii, et me sattusime riiki juhtima väga keerulisel ajal ja kohati tundus, et enam hullemaks minna ei saa. Praegu ma selle viimase osas enam nii optimistlik ei ole.

Tol korral loetlesin käsilolevaid kriise: tervisekriis, majanduskriis, vaimse tervise kriis, väärtuste kriis, korruptsiooni kriis, rahvusvahelise maine kriis ja tõe kriis. Tõe kriis ei ole kusagile kadunud ja eriti keerulistel aegadel on paraku just poliitikutel kalduvus tõde väga tõsiselt väänata. Loomulikult mäletan minagi ülikooli filosoofia loengutes õpitud Platoni osundust, et tõde on suhteline. See aga ei tähenda, et täielik vale muutuks tõeks ainult seetõttu, et keegi seda tõe pähe esitab ja järjepidevalt kordab. Avatud ühiskonnas ei tohiks olla kohta lausvalede esitamiseks ühiskonna lõhestamise eesmärgil.

Ütlesin teile eelmise valitsuse moodustamiseks mandaati küsides ja kordan täna:

“Tahan, et Eestis oleks inimestel hea elada. Hea mõelda, hea töötada, hea lapsi kasvatada, hea nautida meie kaunist loodust. Tahan näha Eestit naeratamas, mitte kulm kipras ja rusikas taskus nurka tõmbumas. Tahan näha Eestit, mis on valla uutele ideedele ja huvitavatele arvamustele. Eestit, mis liigub tulevikku julge, avara ja targa pilguga”.

Eestil on maailmas palju sõpru. Meie eelmise aasta algusest ametis olnud valitsuse üks suurimaid saavutusi on taastatud usalduslikud suhted liitlastega. Eesti on rahvusvahelisel areenil aktsepteeritud ja respekteeritud tegija. Me oleme maailma silmis oluliselt suuremad, kui meie rahvaarv või majanduse kogutoodang võiksid indikeerida. Sõpru on meil riigijuhtide ja riikide seas ja riikide selle üle võime me uhked olla.

Meil on ainult üks vaenlane. See on Venemaa. Me ei saa üle ega ümber faktist, et just Venemaa on muutnud maailma meie ümber oluliselt ebaturvalisemaks, kui see veel mõnda aega tagasi tundus. Me oleme täna oma taasiseseisvumise aja kõige rängemas julgeolekukriisis. Seetõttu tegi eelmine valitsus juba jaanuaris enne sõda ennetavad sammud ja suurendas riigikaitseinvesteeringuid.

Lisaks otsesele sõjalisele ohule on Venemaa olulisel määral kaasa aidanud nii energiahindade järsule kallinemisele kui selle läbi inflatsioonile ja inimeste probleemidele toimetulekuga, lootes sellega kaasa tuua ühiskonna ebastabiilsust. Venemaa on oma käitumisega näidanud, kui palju valu võib kogu maailmale põhjustada üks suur ja kuri riik. Meile on Venemaa käitumine ühemõtteliselt jälle kord meelde tuletanud ammu tuntud tõe – mitte kunagi enam üksi, mitte kunagi enam Venemaa mõju all.

Uue valitsuse ees seisvatest ülesannetest kõige olulisemad ongi tagada meie julgeolek, rakendada meetmeid energiakriisi ohjeldamiseks ning aidata inimesi oma igapäeva eluga toime tulla kiire hinnatõusu tingimustes.

24. veebruar muutis maailma väga pikaks ajaks, võib-olla igaveseks. Venemaa täiemahuline agressioon Ukraina vastu on tegelikult Venemaa sõda kõigi riikide vastu, kes usuvad reeglitel põhinevasse, vabadusele ja õigusriigile tuginevasse maailmakorda. Kui agressioon õnnestub, annab see Venemaale julgust liikuda edasi ning annab ka teistele maailma riikidele signaali, et sellised teod jäävad karistamata. Me ei saa seda lubada.

Ukrainat aidates aitame iseennast. Meie otsese sõjalise kaitsevõimekuse tõstmine koostöös meie NATO liitlastega on uue valitsuse esmane prioriteet. Eesti on hästi kaitstud, aga muutunud julgeolekuolukord nõuab meilt veelgi suuremat panustamist riigikaitsesse. Järgmise aasta riigieelarves tõusevad meie kaitsekulud juba 2.5 protsendini meie majanduse kogutoodangu mahust. Me oleme otsustanud koos Lätiga hankida keskmaaõhutõrje võimekuse, Soome ja Rootsi liitumine NATOga annab meile tulevikus veel suuremad võimalused koostööks naabritega oma kaitsevõime tõstmisel. NATO on otsustanud veelgi suurendada oma otsest kohalolu Eestis ja paigutada Eestisse ka diviisi juhtimise staabi.

Kõigil neil otsestel kaitseinvesteeringutel on oma hinnalipik ja kindlasti mõjutavad tehtavad investeeringud kaitsevõimesse ka meie üldist võimet investeerida ühiskonna muudesse valdkondadesse. Paraku meil ei ole alternatiivi – kui me ei investeeri täna oma kaitsevõimesse, teeb tulevikus investeerimisotsused meie eest keegi teine.

Sellega seoses tahangi nüüd peatuda uue loodava valitsuse vaata et kõige olulisemal ülesandel Eesti pikaajalise julgeoleku tagamisel. Selleks on täielik eestikeelsele haridusele üleminek võimalikult kiiresti. Paljud analüütikud on proovinud lahata, et kui pika kõrre mingi erakond uue koalitsioonileppe kohaselt on tõmmanud. See on kummaline. Me moodustame valitsust Eesti Vabariigi jaoks, see ei ole poliitiline spartakiaad, mille käigus jagatakse medaleid parima tulemuse saavutanud erakondadele.

Eestikeelsele haridusele üleminek hõlmab väga mitmeid Eesti ühiskonna ees seisvaid probleeme – haridust, julgeolekut, majandust, ühiskonna lõimumist, seega on Eesti pikaajalise toimimise mõttes on see reform hindamatu. Ärgem eirakem fakti, et Venemaa agressioonide puhul naaberriikide vastu on olnud esmaseks ettekäändeks väidetav vajadus „kaitsta“ neis riikides elavaid venekeelseid inimesi. Eestikeelsele haridusele üleminek oleks pidanud toimuma juba ammu, aga paraku ei ole seda reformi suudetud viimase 30 aasta jooksul ellu viia. Uus valitsus võtab eestikeelsele haridusele üleminemist tagavad tegevused ette kohe, alates sellest sügisest. Lisaks esitame veel selle aasta sees parlamendile eelnõu, mis saab aluseks, et üleminek lasteaedades ja koolides käivituks juba 2024. aastal. 2030. aastaks on kogu haridus Eestis riigikeelne. Eestikeelne.

Kui 1.juunil hääletas riigikogu Keskerakonna ja EKRE häältega menetlusest välja valitsuse poolt algatatud ja valitsuses konsensusliku heakskiidu saanud eestikeelsele alusharidusele ülemineku seaduseelnõu, tõestas see ühemõtteliselt, et eestikeelsele haridusele üleminekuks seadusandliku raamistiku loomine on võimalik üksnes selles koalitsioonis, mille loomiseks teilt täna mandaati taotlen.

Kui kaitseinvesteeringud ja eestikeelsele haridusele üleminek on otseselt meie julgeolekut puudutavad valdkonnad, siis pisut kaudsemalt on seda ka inimeste toimetulek. Seda enam, et üks osa inimeste toimetulekust on otseselt seotud Venemaa-poolse energiakandjate hinnaga manipuleerimisega. Eestlased on aastaid olnud börsiusku rahvas ja elektriturul börsipaketiga liitunud on pikki aastaid saanud nautida erakordselt madalaid elektri hindu. Tagantjärele tarkusega võib ehk isegi öelda, et võib-olla on hinnad olnud liiga madalad ja seetõttu on vajalikud investeeringud jäänud uutesse energiaallikatesse tegemata.

See kombinatsioonis Venemaa manipulatsioonidega on kaasa toonud hüppelise energiahindade kasvu, mille pidurdumist ja vähenemist lähiaastatel paraku näha ei ole. Seepärast on oluline aidata Eestimaa inimesi sügis-talvisel kütteperioodil oma energiakulusid kontrolli all hoida. Uus valitsus seab eesmärgiks võtta vastu elektrituru seaduse muudatused, millega loome kodutarbijatele võimaluse osta elektrit universaalteenusena. Selleks kohustame Nordpooli Eesti piirkonnas turgu valitsevat seisundit omavat elektritootjat müüma toodetud elektrit Eesti kodu- ja väiketarbijatele ning kõigile elektri edasimüüjatele hinnaga, mille on kooskõlastanud konkurentsiamet, ning mis arvestab süsinikuheitme- ja teiste tootmiskulude ja mõistliku kasumiga.

Kuivõrd börs on pikalt Eesti inimestele toonud madalad elektrihinnad, ei taha me last koos pesuveega välja visata. Seetõttu peab kavandatav eelnõu olema kooskõlas Euroopa Liidu õiguse ja riigiabi reeglitega, kohtlema kõiki turuosalisi ja elektriteenuse edasimüüjad võrdselt ega tohi takistada Eesti üleminekut taastuvenergiale.

Lisaks inimeste toetamisele on oluline keskenduda ka pikaajaliste probleemide lahendamisele. Seetõttu oleme koalitsioonis kokku leppinud ka meetmetes, mis aitaksid investeeringuid energeetikasse soodustada. Näiteks planeerimisprotsesside lihtsustamine, liitumisvõimsuste pudelikaelade lahendamine ning korter- ja eramajade rekonstrueerimise toetamise. Oleme eesmärgiks seadnud selle, et juba 2030. aastal toodame sama palju taastuvenergiat kui tarbime elektrina.

Teine suur samm, mida uus valitsus võtab inimeste toimetuleku toetuseks, on lastetoetuste, üksikvanemate toetuse ning lasterikka pere toetuse tõstmine olulisel määral. Koalitsioonileppe läbirääkimiste käigus leidsime Isamaa ja sotsiaaldemokraatidega kompromissi, mis rahuldab kõiki osapooli ja samas ei ole riigieelarve seisukohast meile üle jõu käiv. Tahangi siinjuures tänada mõlema erakonna juhte Helir-Valdor Seederit ja Lauri Läänemetsa eraldi just selle eest, et nad näitasid kogu läbirääkimiste aja jooksul üles tahet moodustada see valitsus ning valmidust selle nimel kompromisside tegemiseks. See on väärt õppetund riigimehelikkuses tulevastele koalitsioonikõneluste pidajatele.

Kolmas komponent inimeste toimetuleku tagamiseks sisaldab endas erinevaid meetmeid nagu tulumaksuvaba miinimumi kasv 30% ja inimeste koormuse vähendamine pikaajalise hooldusteenusega seoses.

Ma ei hakka teile kõiki koalitsioonileppe punkte ükshaaval lahti seletama, rääkisin ainult kõige olulisematest asjadest. Ühe olulise asja siiski lisaksin veel – see on kõrghariduse rahastamise suurendamine. Eestikeelse kõrghariduse jätkusuutlikkus on oluline kui tahame ehitada tarka Eestit, kus peamiseks varaks on inimeste nutikus. Oleme kokku leppinud, et suuname veel sel aastal 10 miljonit eurot lisaraha kõrgharidusse ja järgmisel aastal kasvab kogu kõrghariduse rahastamine lisaks 15%.

Kui vaadata uue valitsuse koalitsioonilepet tervikuna, siis võikski ehk aastate pärast kõigile meelde tulla mitte see, et see valitsuslepe sündis Viljandis, vaid see, et see valitsus andis olulise tõuke eestikeelse hariduse arengule alates lasteaiast kuni ülikoolini. Uue sündiva valitsuse eesmärgi võib kokku võtta meie põhiseaduse preambula kohaselt: Reformierakonna, Isamaa ja sotsiaaldemokraatide poolt loodav valitsus kavatseb kõikumatus usus ja vankumatus tahtes kindlustada ja arendada riiki, mis peab tagama eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimise läbi aegade.

Head riigikogu liikmed, eelolev sügis ja talv ei saa olema kerged. Sõja lõppu Ukrainas ei paista, energiahinnad ei näita langemise märke, Covid kogub uuesti tuure, samuti võib majanduses minna keerulisemaks. Sellises olukorras on tähtis, et Eestil oleks ühtne ja teotahteline enamusvalitsus. Ma olen kindel, et praegu moodustamisel olev valitsus suudab Eestit sellel raskel ajal edukalt juhtida.

Headel aegadel on kerge leida sõpru ja koguda populaarsust. Rasked ajad panevad sõprussuhted proovile ning eraldavad terad sõkaldest. Uue loodava valitsuse eesmärk ei ole odava populaarsuse tagaajamine Eesti pikaajaliste huvide arvelt. Meie hoiame oma rahvast, me hoiame oma tõelisi sõpru ja kunagi saame ehk koos 2022. aastale tagasi vaadates nentida, et meid pandi proovile, aga me ei andnud alla ega taganenud. Me võitsime ja võitsime suurelt. Nii igaüks eraldi kui rahvana kõik koos.

Selleks usus ja tahtes taotlen teilt, head Riigikogu liikmed, mandaati valitsuse moodustamiseks.

Elagu Eesti!

Aitäh!»

Märksõnad
Tagasi üles