K, 5.10.2022

Vene kodanike valimisõiguse küsimus jõudis teise lugemiseni

Brita-Maria Alas
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Vene kodanike valimisõiguse küsimus jõudis teise lugemiseni
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 5
Õiguskantsler teeb riigikogus aasta tegevustest ülevaate
Õiguskantsler teeb riigikogus aasta tegevustest ülevaate Foto: Eero Vabamägi

Kuivõrd riigikogu Keskerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata ei leidnud täna toetust, minnakse kolmandate riikide kodanike valimisõiguse peatamise eelnõuga edasi. 

Keskerakonna ettepanekule eelnõu tagasi lükata hääletas poolt 18 riigikogu liiget ja vastu oli 62. Hääletamata jättis sotsiaaldemokraatide fraktsioon.

Ehkki õiguskantsler on viidanud seaduseelnõu võimalikele vastuoludele ning põhiseaduslikkuse järelevalve menetlusele, on Isamaa, Reformierakond ja EKRE leidnud selles eelnõus ühise keele. 

Toomas Kivimägi
Toomas Kivimägi Foto: Erik Peinar

Reformierakonna nimel sõna võtnud Toomas Kivimägi rääkis istungil, et valimisõiguse äravõtmine Vene Föderatsiooni kodanikelt on möödapääsmatu ning lisas, et kolmandate riikide kodanikel pole valimisõigust ka näiteks Saksamaal ja Lätis. Küll aga nentis Kivimägi, et pärast eelnõu esimese lugemise lõpetamist tuleb seda muuta nii, et see poleks vastuolus põhiseadusega. 

Jaak Valge (EKRE) viitas, et mullu osales kohalike omavalitsuste valimisel 41 protsenti siinsetest Vene kodanikest. «Osalus oli seega tunduvalt madalam kui Eesti Vabariigi kodanike puhul, mis tõendab nende isikute keskmiselt väiksemat huvi kohaliku elu vastu,» rääkis ta. 

Isamaa juht Helir-Valdor Seeder toonitas jällegi, et Eesti kodakondsus ja valimisõigus kõikidele siin elavatele inimestele on eeskätt privileeg, millega kaasnevad lojaalsus, vastutus ja kohustused: «See peab olema Eesti riigi hoolikalt kaalutletud poliitiline valik. See on Eesti riigi julgeoleku vundament.»

Sotsid rõhuvad vastuolule, keskid lõhestamisele

«Ma näen siin valimiskampaania hiilivat algust,» märkis valimisõiguse küsimuses hääletamata jätnud Toomas Jürgenstein (SDE), kelle sõnul poleks vaja põhiseadusega selges riives eelnõud menetleda, kui uskuda Ukraina võitu. Jürgenstein tõi argumentidena välja president Alar Karise kui ka politoloog Tõnis Saartsi kommentaarid nii kollektiivse usalduse kui ka «putinlaste» kätte sattuvate kohalike volikogude kohta.

Kui valimisõigust piiratagi, tuleks tema sõnul teha seda rahulikult. «Sotside jaoks on see selgelt liig,» kommenteeris ta praegu menetluses olevat eelnõud.

Keskfraktsiooni saadik Maria Jufereva-Skuratovski, kes hääletas koos fraktsioonikaaslastega eelnõu tagasilükkamise poolt, tõstatas küsimused: «Mis ühiskonnas

Maria Jufereva-Skuratovski
Maria Jufereva-Skuratovski Foto: Mihkel Maripuu

me soovime elada? Kas me väärtustame ja usaldame kõiki Eestis elavaid inimesi või jätkame sildistamist ja jaotamist meie omadeks ja võõrasteks?»

Poliitik toonitas, et antud eelnõu ei soodusta kuidagi ühiskonna lõimumist ning solvab kümneid tuhandeid, kes Eestit armastavad ja on seaduskuulelikud. «Selle eelnõuga kordame üheksakümnendatel tehtud vigu, kui inimesed olid jaotatud kaheks kogukonnaks, üks kogukond oli rohkem väärtustatud kui teine. Meil tuli teha pikk tee ühiskonna lõimumise osas,» rääkis ta, lisades, et ehkki edu pole alatine, ei tohiks lõimumisele praegu pidurit tõmmata. 

Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõu näeb ette tunnistada kehtetuks Eestis elavate välismaalaste, välja arvatud Euroopa Liidu kodanike, hääletamisõigus kohalikel valimistel.

Praeguse seaduse järgi võivad kohalikel valimistel osaleda ka välismaalased, kes elavad Eestis pikaajalise elamisloa või alalise elamisõiguse alusel ja kes on valimispäevaks saanud 16-aastaseks ning kelle püsiva elukoha aadressiandmed on kantud Eesti rahvastikuregistrisse.

Märksõnad
Tagasi üles