L, 10.12.2022

Erakondade reitingud: EKRE toetus on rekordtasemel

BNS
Erakondade reitingud: EKRE toetus on rekordtasemel
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 17
EKRE esimees Martin Helme.
EKRE esimees Martin Helme. Foto: Dmitri Kotjuh

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) toetus on tõusnud rekordtasemele ja partei kaotab liidrikohal olevale Reformierakonnale napilt.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 25,7 protsenti ja Keskerakonda 16,3 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus langes nädalaga protsendipunkti võrra ning viimase viie nädalaga on peaministripartei toetus langenud 4,5 protsendipunkti võrra. EKRE liigub tõusvas trendis ning on alates juuli lõpust kasvatanud toetust 6,5 protsendipunkti võrra. See on viinud EKRE toetuse kõrgeimale tasemele alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti erakondliku eelistuste küsitlustega alustas. Kolmandal kohal oleva Keskerakonna toetus on viimastel nädalatel stabiliseerunud.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 9,5 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,7 protsendiga ning Isamaa 7,1 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,8 protsenti ja opositsioonierakondi 42 protsenti vastajatest.

Reform läheneb mullusele madalseisule

Tartu ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul jätkub hoogne Reformierakonna ja EKRE toetuse vahe vähenemine. Kui juuni keskel oli nende toetuste erinevus peaaegu 15 protsenti, siis praeguseks on see kahanenud 4,3 protsendile.

«Oravad on kiiresti lähenemas sellele madalseisule, kus nad olid eelmise aasta sügisel, ning nende suhteline toetus on praegu veel oluliselt kõrgem ennekõike selle pärast, et praegu on märkimisväärselt suurenenud ka eelistuseta valijate osakaal,» selgitas Mölder.  «Selle tõttu on ka EKRE praegu oma suhtelise toetuse tipul, kuigi eelmisel sügisel oli neil absoluutarvudes toetajaid rohkem.»

Tema hinnangul on toetust hakanud suurendama ja positsioone kindlustama ka Keskerakond, kelle iganädalased toetusreitingud on viimased kolm nädalat kasvanud ning see on hakanud kasvatama ka nende nelja nädala keskmist toetust.

«Siiski pole Keskerakond absoluutarvudes toetajaid juurde võitnud ning praegune toetuse kasv on tulnud ennekõike sellest, et eelistuseta valijate osakaal on suurenenud olukorras, kus Keskerakonna toetus absoluutarvudes on püsinud paigal,» ütles Mölder.

Konkurents on väga tihe

Reformierakonna toetuse langus, EKRE toetuse kasv ning Keskerakonna positsioonide stabiliseerumine on võimalike võimuliitude maastikul kaalukausse oluliselt ümber nihutanud.

«Kui sellised tulemused realiseeruksid riigikogu valimistel, siis võib oletada, et Reformierakond saaks 34 kohta, EKRE 28 kohta, Keskerakond 17 kohta, Eesti 200 üheksa kohta, sotsid seitse ja Isamaa kuus kohta,» ütles Mölder.

See tähendab, et EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsusel oleks valitud riigikogus 51 kohta ning Reformierakonnal, sotsidel ja Eesti 200-l 50 kohta. 51 kohta oleks koos ka Reformierakonnal ja Keskerakonnal kahepeale.

«Kaalukausid olulisemate koalitsioonialternatiivide vahel oleksid peaaegu võrdsed. Poliitiline konkurents oleks tihe, mis lõppkokkuvõttes tähendab demokraatia elujõulisusele ainult head,» lisas Mölder.

Märksõnad
Tagasi üles