L, 10.12.2022
INTERVJUU ⟩ Mihhail Kõlvart: kas teadsite, et Venemaa ei lase juba pikemat aega Vene kodakondsusest loobuda?
Tallinna linnapea Mihhail Kõlvart. Foto: Sander Ilvest
Raul Ranne
Mihhail Kõlvart: kas teadsite, et Venemaa ei lase juba pikemat aega Vene kodakondsusest loobuda?
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 7

Tallinna linnavalitsusest on viimase paari aasta jooksul lahkunud ridamisi kauaaegseid mõjukaid ametnikke. On see suurpuhastus või jõuline põlvkonnavahetus? Ja miks mõned tuntud näod maanduvad lõpuks ikka Tallinnale kuuluvates ettevõtetes? Kas mittekodanikelt kohalikelt valimistel hääle võtmine tähendaks, et hõreneb Tallinna praeguse linnapea fännibaas? Pealinna meer Mihhail Kõlvart on valmis vastama ja aru andma.

Kas see, et mõned erakonnad ja ministrid on hakanud aina valjemalt rääkima Vene kodanikest elanikelt valimisõiguse äravõtmisest, on rünnak teie ja n-ö venekeelsetes omavalitsustes valimisvõite noppinud Keskerakonna vastu?

Arvan, et kõigepealt oleks mõistlik vaadata statistikat. Vene kodanikest elanike arv on Tallinnas alla kümne protsendi, suurusjärgus 7–8 protsenti. Teist sama palju on nn hallide passide omanikke.

Need protsendid elavad Tallinnas valdavalt selles valimisringkonnas, kus teie olete skoorinud? Räägime siis Lasnamäest.

Tundub siiski, et olukorra selline hindamine on jätkuvalt üledimensioneeritud, liiga palju ülespoole ümardatud. Rääkida pidevalt sellest, et me [Keskerakond] võidame Tallinnas valimistel, kuna meid valivad Vene kodanikud ja hallid passid – no te uurige põhjalikumalt statistikat. Ida-Virus on proportsioon muidugi teine, aga Tallinnas on jõulises enamuses ikka Eesti kodanikest valijad.

Välismaalase pass ja Vene pass
Välismaalase pass ja Vene pass Foto: Postimehe kollaaž

Oskate te öelda, miks peaks Vene Föderatsiooni kodanik valima NATO liikmesriigi pealinna linnapead? Eriti nüüd, mil Putin näeb meis otsest vaenlast.

Kui lähtuda sellest, et Vene kodanik on miski müstifitseeritud inimene, kes vaatab üksnes kremlimeelseid telekanaleid ning on kogu hinge ja kehaga Venemaal, siis ehk tõesti võib ka nii küsida. Aga kui uurida pisut lähemalt, kes on see Vene kodanik siin Eestis, siis on pilt kirjum, kui arvatakse.

Suur osa – kui mitte suurem osa neist – ei oma mingit teist kodumaad peale Eesti. On siin sündinud ja kasvanud. Ja need põhjused, miks nii mõnelgi on jätkuvalt Vene Föderatsiooni kodakondsus, on väga erinevad. Muide, muu hulgas on üks põhjus see, et viimasel ajal ei olegi võimalik selle riigi kodakondsusest loobuda. Inimesed, kes on teos ja tahtes Eestiga ning teinud nõutaval tasemel kõik nõutavad eksamid, paraku ei saa Vene saatkonnast paberit Vene kodakondsusest loobumise kohta. Ilma selleta ei saa taotleda Eesti kodakondust.

Kas tõesti ei lase Vene saatkond kodakondsust vahetada?

Praegu, sõja ajal, pole seesugused protseduurid üldse võimalikud. Aga ka enne sõda oli olukord sama. Selge, et see ei puuduta suuremat osa siin elavaid Venemaa kodanikke, aga arvestatavat hulka inimesi siiski.

Lisaks on muidugi ka selliseid, kes on siin elades säilitanud Venemaa kodakondsuse puhtalt pragmaatilistel põhjustel – kellel on vaja tihedamini Venemaal elavate sugulastega lävida, kellel käia lähedaste haudadel. Paljudel on seal mingi kinnisvara… Põhjuseid on seinast seina.

Tähendab, teie arvates pole õige ega õiglane võtta Vene kodanikelt valimisõigus?

Küsigem, miks me seda teeme?

Sest Putin alustas Ukrainas sõda, vaenab lääneriike – kõigest Venemaaga seonduvast on saanud vähem või rohkem julgeolekurisk.

Mu meelest ütleme sellega inimestele, et te olete potentsiaalsed vaenlased. Ehkki me küll ei oska öelda, kas kõik või mõned teist, aga tajume, et suure tõenäosusega olete vaenlased. Ja mida see tähendab? Tähendab seda, et kõigi siin elavate Vene kodanike suhtes oleks justkui kehtestatud mõiste kollektiivne vastutus.

Kust on pärit selline mõiste, nagu kollektiivne vastutus? Eks ikka autoritaarsetest-totalitaarsetest riikidest, kus on seda alati usinalt rakendatud. Kui oled süüdi sina, siis on ka sinu vanemad ja sinu lapsed ning rahvuskaaslased. Kus niiviisi probleeme lahendati? Just selles samas riigis, kelle vastu me kogu hingest oleme. Vaatamata sellele, et te kõik olete kohalikud inimesed ja põhiseadus annab püsielanikele õiguse kohalikel valimistel osaleda, lähtume ikkagi sellest, et olete vaenlased ja selle eest me teid kollektiivselt ka karistame. Karistame sellega, et võtame teilt valimisõiguse.

Teie siis arvate, et asi on karistamises, mitte selles, et näiteks teid linnapea kohalt lahti kangutada?

See pole peamine eesmärk, kuigi muidugi räägitakse ja kirjutatakse otse, et probleemiks on nii need [Vene kodakondsusega] inimesed kui ka isikud ja parteid, keda need inimesed valivad. Meie elu mõjutab paratamatult ajalooline taak, pärand ja sellest tulenevad kummalised olukorrad. Tegelikult pole maailmas just palju riike, kus (agressiivse) naaberriigi kodanikud valivad kohalikku võimu.

Vaadake, me ei aruta praegu seda, kas anname inimestele õiguse või ei anna. Jutt käib sellest, et tahame neilt võtta õiguse, mille me kunagi andsime. Andsime siis, kui otsustasime, et suur osa me elanikest on tulnukad…

Mis tulnukad?

Need hallide passidega tulnukad (välismaalase pass, inglise keeles alien's passport – R.R.). Te ütlete, et ei ole väga palju riike, kus teise riigi kodanikud saavad valida. Aga kui palju on riike, kus kehtib tulnukapass?

Te teate ju isegi, et see oli üleminekudokument nende jaoks, kes polnud otsustanud, millise riigi kodanikuks saada soovivad. Et 30 aastat hiljem leidub jätkuvalt inimesi, kellel on selline dokument, näitab pigem, et oleme riigina olnud liiga vastutulelikud ja pehmed.

Tegelikult oli ka riigil võimalik teha otsus…

…anda kõigile, kes soovivad, kodakondsus. Saan aru, et ilma eksamiteta.

Ja meil oleks juba mitu põlvkonda kodakondseid ning paljud probleemid päevakorrast maas. Rääkides nüüd Putinist…

...kui palju probleeme on see mees ka meil tekitanud.

Aga mõelge korraks kohalike venelaste peale. Teil ja paljudel eestlastel suure tõenäosusega sugulasi Ukrainas pole.

Enamusel pigem mitte?

Aga kujutate ehk ette, kui palju on siinsetel venelastel sugulasi Ukrainas, kes siis suhtlevad või enam ei suhtle sealsetega. Ka neil inimestel, keda rünnatakse selle eest, et nad on venemeelsed ja putinistid, võivad olla seal sugulased.

Tean konkreetset inimest, keda meie meedias on väga jõuliselt venemeelsuse pärast rünnatud. Samal ajal oli terve ta pere Mariupolis keldris varjul. Tean sellised juhtumeid palju… Tahan öelda, et paljudele on see tragöödia palju lähemal, kui eesti inimesed arvavad. See sõda on tunginud nende peredesse ja suguvõsadesse.

Meid on selles siiski raske süüdistada.

Tahan vaid öelda, et selle tragöödia taju on väga paljude venelaste jaoks teravam ja sügavam, kui me arvame.

Tuleme Tallinna teemade juurde. Mitmed pikema või lühema staažiga linnaametnikud on viimase paari aastaga lahkunud. On see suurpuhastus või põlvkondade vahetus?

Suurpuhastus – see sõna mulle ses kontekstis kohe kindlasti ei meeldi.

Mis see siis on?

Esiteks on mul siiras lugupidamine nende inimeste suhtes, kes on linnavalitsuse süsteemis töötanud. Võimalik, et mõnegi puhul saab leida põhjust kriitikaks, aga üldjuhul on nad kõik väga palju linna arengusse panustanud. Ei ole ka mõeldav, et kui tuleb uus juht, siis kõik inimesed aparaadis vahetatakse välja, ehkki üksikutel juhtudel see nii ka läheb. Tähendab, uued inimesed ja uued mõtted on linnavalitsuses alati oodatud, aga… See kõik peab toimuma ajapikku ja loomulikult.

Siiski, nimekiri lahkunutest on pikk ja mitmekesine, nagu küllap ka lahkumise põhjused. Kas linna pikaaegse haridusjuhi Andres Pajula lahkumine Saue koolijuhiks oli tema enda valik või oli seal muid põhjuseid?

Andresega oleme koos töötanud esimesest päevast, kui ma omal ajal linnavalitsuses abilinnapeana ametisse asusin ning vastutasin muu hulgas just hariduse eest. Muidugi, tema on süsteemis töötanud palju kauem kui mina. Aga minu teekond linnasüsteemis on olnud temaga väga seotud.

Olime Andresega tema lahkumise teemal ka varem rääkinud – ta ise on päris mitu aastat tagasi mulle öelnud, et kui läheb, siis just koolijuhiks. See oli varemgi tema n-ö poolunistus.

Tallinna linna ja ka teiste omavalitsuste ees seisab suur väljakutse muuta kõik meie koolid lõpuks ometi üksnes eestikeelseks. Väga suur väljakutse. Rasked probleemid on vaja lahendada. Ja just nüüd Pajula lahkus.

Vaadake, miks ma hakkasin rääkima, et oleme väga pikalt koos töötanud. Aga just seepärast, et meil oli võimalik omavahel otse ja siiralt suhelda – me koos saime aru, et on vaja muutusi nii tema enda kui ka süsteemi jaoks. Tema soov oli lahkuda, minu arusaam asjast oli sarnane – arvan, et lõpuks oli see normaalne asjade käik.

Kalle Klandorf
Kalle Klandorf Foto: Eero Vabamägi

Öelge, mis asutus on Tallinna Soojus, kuhu suve alguses maandus juhatajaks senine pikaaegne abilinnapea Kalle Klandorf, ning just nüüd tuli uudis, et ka äsja lahkunud kauaaegne kommunaalameti juhataja Ain Valdmann läheb sinna. Näib, nagu oleks endistele linnaametnikele leitud soe töökoht.

Alustame sellest, et miks ma peaksin kellelegi üldse mingit sooja kohta otsima. Mis võiks olla minu motivatsioon? Laiemalt vaadates on asi selles, et meil linnasüsteemis ei ole kahjuks piisavalt spetsialiste. Eriti kui jutt käib tehnilise alade spetsialistidest.

Meie spetsialiste ostab üle erasektor ja ka riigiga käib pidev konkurents – ostame neilt üle ja vastupidi. Ain Valdmann on professionaal. Sellise kaliibriga spetsialiste on väga üksikuid Tallinnas, üldse Eestis. Erasektor ostaks ta üle hea meelega, kui selline võimalust tekiks.

Ta lahkus linna kommunaalametist koos poole aasta töötasu kompensatsiooniga – ja maandus linnale kuuluvas Tallinna Soojuses.

Tallinna Soojusel on tema teadmiste ja kogemuste järele väga konkreetne vajadus. Vaadake, kunagi otsustas linnavalitsus kogu küttesüsteemi ja trassid anda pikaajalisele rendile (nüüdsele Utilitasele – R.R.). Seda koos investeerimiskohustusega, ja samas ka kohustusega see kõik teatud aja pärast ehk 2031. aastal välja osta. See on vähem kui kümne aasta pärast.

Põhimõtteliselt tähendab see, et kogu soojavõrk justkui müüdi nende investeeringute eest maha ja linnal on kümne aasta pärast vaja leida mitusada miljonit, et see kõik tagasi osta… Või siis otsustada ja leida mingi muu lahendus, mida selle kõigega edasi teha. Kogu selle kupatuse hind sõltub sellest, mismoodi me aktsepteerime ja akteerime kõiki neid investeeringuid, mida Utilitas aastate jooksul on teinud ja teeb.

Rõhutan, et keegi ei taha öelda, et nad teeksid midagi pahatahtlikult – aga jutt käib kokkuvõttes sadadest miljonitest. Juristist ja finantstöötajast jääb väheks, et neid investeeringuid analüüsida ja aktsepteerida. Peab olema ka spetsialist, kes oskab investeeringute tegelikku sisu hinnata.

Ain Valdmann
Ain Valdmann Foto: Mihkel Maripuu

Saan aru, et selliseks spetsiks on just Valdmann. Miks te ta siis linnavalitsusest minema lasite, kui ta on nii hinnatud asjatundja?

Oligi spets, kommunaalameti juhi kohal. Ain oli tugev juht, võib-olla natuke vana kooli juht, kes väga palju tegi ise. Seda just seepärast, et tunneb asja läbi ja lõhki. Aga me ei saa unustada, et ta on juba üle 70.

Kel on piisavalt pikk ajalooline mälu linna kommunaalasjade kohta…

…ja kes oskab täpselt hinnata ka selle valdkonna tulevikuinvesteeringuid. Muidugi võiks sellise kaliibriga spetse lasta lihtsalt linnasüsteemist ära, aga võib ta teadmisi ka linna huvides ära kasutada. Kas pole nii? Pealegi on tal nüüd igapäevane koormus väiksem, saab keskenduda põhilisele.

Ka pikaaegne abilinnapea Kalle Klandorf suundus tööle Tallinna Soojusesse. Mitte et mul isiklikult midagi selle vastu oleks, aga kui vaadata selle linnale kuuluva ettevõtte juhatuse ja ka nõukogu liikmete pikemat ajalugu, siis näeb see välja kui vanade [Keskerakonna] poliitikute pelgupaik.

Pean tunnistama, et paljuski see mõne nõukogu kooseisu puhul sedasi oligi. Jah, nõukogusse määratigi erakonna liikmeid. Seda tuleb tunnistada. Ent kui vaadata viimase paari-kolme aasta dünaamikat, siis oleme vahetanud nõukogudes ringi 30 inimest – ikka nii, et poliitilised persoonid lähevad tasapisi välja, eksperdid-ametnikud tulevad sisse. Mis puudutab Klandorfi, siis…

… siis on ta suve algusest Tallinna Soojuse juhatuse liige.

Täpselt nii! Ja arvan, et keegi ei vaidle siin vastu – kompetents ja teadmised on tal olemas, kuivõrd tegu on pikka aega kommunaalvaldkonda kureerinud abilinnapeaga, kes oli muuhulgas ka Tallinna Soojuse nõukogu esimees. Tal on see teema selgem kui mõnel teisel kandidaadil.

Minu arvates on see väga pragmaatiline valik, kui ametisse saab inimene, kes ei pea ennast asjadega nullist kurssi viima, vaid juba teab. Ja samas – arvan, et võin seda välja öelda – pole meil selle ettevõttega vaja pikaajalist perspektiivi. Minu plaan on leida koostöös Utilitasega selline tegevusvalem, et saame lahti sellest vahepealsest juriidilisest kehast nimega Tallinna Soojus. Analüüs, kuidas täpselt, käib juba ammu, aga need asjad võtavad aega.

Selgitage pisut Tallinna Soojuse rolli ja tegevust.

Praegu maksab Utilitas Tallinna Soojusele renti ning Tallinna Soojus maksab omanikule ehk Tallinna linnale dividende. Kokkuvõttes üsna kulukas ja kohmakas skeem. Samas pole mõistlik anda Tallinna Soojuse varad üle linnale, sest seal tekib kohe olukord, kus tuleb riigile maksta arvestatav summa käibemaksu.

Seega püüame me leida lahendust, et ei pea seda juriidilist keha hoidma… Ehk siis pika jutu kokkuvõtteks: mul pole mõtet kutsuda sinna kedagi, kes tuleks meeletult uute ideede ja pikaajaliste arenguplaanidega. Tallinna Soojuses pole midagi enam arendada. Kõik torud on ju Utilitase käes.

Ma pean vist ikkagi täpsustama – millega tegeleb Tallinna Soojus? Paar hästimakstud töökohta ja kontor, mis asub Utilitasega samas majas? Tauno Kangro skulptuur, mis asub nüüd mujal, ning pangaarve, kuhu Utilitas maksab soojavõrgu kasutamise eest renti?

Tallinna Soojus on jätkuvalt linna soojussüsteemi omanik. Teeb omaniku järelevalvet, kui Utilitas süsteemidesse investeerib, parendab ja kasutab. Pluss finantstegevus. Midagi pole teha, asi sai 20 aastat tagasi niimoodi vormistatud, parimat lahendust ei leitud. See juriidiline keha vajab juhtimist ja finantskorraldamist. Seda enam, et sealt käivad läbi päris suured summad.

2031. aastal ootab siis linna eelarvet jõhker laks – lepingu kohaselt tuleb soojavõrk tagasi osta. Hind on laias plaanis see summa, mis on sinna 30 aasta jooksul investeeritud?

Just. Miinus amortisatsioon ja sellised asjad… Me räägime siiski sadadest miljonitest eurodest, täpsemalt ma praegu öelda ei saa.

Kas Tallinna Soojus on see ettevõte, mis kontrollib ja/või reguleerib linna elanikele müüdava kaugküttesooja hinda?

Praegu see kontroll puudub.

See on ju halb? Kui hinnad tõusevad hüppeliselt, pöördutakse eeskätt linnavalitsuse poole. Mida te lubate? Meid ootab ees üle aastate kõige karmim talv.

Pean rõhutama, et meil on partneriga vedanud. Utilitas on valmis kõiki põhimõttelisi küsimusi ja probleeme linnaga arutama, ehkki sellist otsest kohustust neil ju pole. Püüavad leida lahendusi ka sotsiaalsetele vajadustele.

Ja millised saavad olema talvised soojahinnad?

Pole ehk kõige keskkonnasõbralikum lahendus, aga tänu sellele, et Utilitas sai riigi keskkonnaametilt loa kasutada algaval kütteperioodil kütmisel gaasi asemel põlevkiviõli ja diislikütust, jääb hind samale tasemele, nagu ta oli eelmisel aastal. Mingit hinnahüpet ei tule.

Andrei Novikov
Andrei Novikov Foto: Erik Prozes

Ka hiljutise abilinnapea Andrei Novikovi lahkumine paistis pisut kummaline. Miks tema lahkus?

Ka minu jaoks polnud tema linnavalitsusest lahkumine liiga hea uudis. Esiteks oli Andrei oma valdkonnas päris terav tegija – just valdkonnas, kus ta töötas.

Arvestades, et poliitilises plaanis suutis ta hääli tuua, ei sobinud valimisperioodi jääv lahkumine absoluutselt. Aga kui inimene on otsustanud, et tahab ära minna, siis ta ka läheb. Tegelikult rääkis ta lahkumisplaanist juba mõnda aega. Palusin, et mõtleks veel, aga mingil hetkel ta siiski otsustas.

Ei pidanud pingele vastu? Põles läbi?

Arvan, et noorte inimeste puhul on see absoluutselt normaalne – poliitikute puhul ehk mitte, nemad soovivad poliitilist karjääri teha –, et nad tahavad ennast proovida eri valdkondades. Tundus, et Andrei hing soovis midagi muud kui aktiivset poliitikat teha.

Temagi läks ära erakonnast ja linnavalitsusest, aga maandus ikka linnale kuuluvas Tallinna Linnatranspordi Aktsiaseltsis (TLT ).

Loomulikult ma mõistan, kuidas see võib eemalt vaadates välja näha. Aga kui ma peaksin seepeale komisjonile ütlema, et valige, keda soovite, aga vaadake, et valituks ei osutuks Andrei Novikov, siis see oleks ju samamoodi poliitiline valik. Miinusmärgiga valik.

Komisjoni mõjutamine ehk?

Ma ütlesin Andreile, et sinu õigus on minna TLT-sse kandideerima, aga kindlasti pead sa arvestama, et sellele järgneb negatiivne reaktsioon… Ja kui lähed n-ö apoliitilisele töökohale, siis päris kindlasti pead tegema poliitikaga lõpparve.

Nii et te ei soovitanud senisele heale kamraadile ja kolleegile head töökohta linnatranspordi ettevõttes? Ei soovitanud TLT-l teda tööle võtta?

Arvan, et selliseid, kes nii arvavad, leidub muidugi piisavalt. Aga kui nüüd mõelda, siis kellele ma seda ütlen? Kas [TLT juhile] Kaido Padarile, et valigu tööle inimene, kelle mina talle ette lükkan? Milleks Padarile minu soovitatud inimene?

Kas mitte linnavolikogu esimees, teie koalitsioonipartner Jevgeni Ossinovski ei osutanud, et see oli mage üleminek?

Kolleegi [Ossinovski] peamine etteheide oli, et miks me seda minekut nendega ei kooskõlastanud. Miks sellised valikud ja miks keegi nendega ei arutanud?

Abilinnapea Novikovi haldusalas olevas linnatranspordi ettevõttes kuritarvitati maksumaksja raha, mille tõttu pidite eelmised juhid lahti laskma. Ja siis läheb abilinnapea ise sinna tööle. Kas teile ei tundu see pigem kahtlane minek?

Aga kuidas ma oleks saanud seda takistada? Nagu ütlesin, tähendanuks see ju poliitilist sekkumist. Ja kui peaksime seda koalitsioonipartneriga enne läbi arutama, kes sellele iseenesest apoliitilisele kohale asub… siis oleks see ju ikkagi poliitiline kokkulepe.

Ja üleüldse, kas peaksin ametnikke valinud komisjonile ütlema, et endised keskerakondlased sinna kohale ei sobi? Või peaksin Andreile ütlema, et ei tohi kandideerida? Mis on see õiguslik alus, mis annaks mulle sellise õiguse?

Aga kokkuvõtteks, ma loomulikult aimasin ja teadsin, et sellele kõigele järgneb negatiivne reaktsioon. Kuid üksnes selle pärast, et asi näeb halb välja, ei saa kätt ette panna. Võin öelda vaid seda, et kindlasti on ta valdkonnas pädev. Kas ta uues kohas ka hakkama saab, seda ma ei tea. Ta ei läinud sinna kureerima või koordineerima või ettevõtet juhtima. Andreil oma valdkond, millega ta tegeleb ja kus vastutab just nimelt ettevõtte juhi ees. Otsene juht annab tema tööle hinnangu.

Teie poliitiline isa Edgar Savisaar avaldas hiljutises intervjuus arvamust, et ju nüüd lõpetatakse tasuta transport ära. Rasked ajad energiamajanduses, kõrged kütusehinnad oleksid ehk tõesti ajendiks, et seda arutada? Raske on seda n-ö tasuta transporti üksnes maksumaksja toel üleval pidada.

Raskeks läheb, aga sellist arutelu – et tasuta transpordiga lõpetada – pole meil olnud.

Kui kalliks läheb tasuta ühistranspordi ülevalpidamine?

Uute hindadega… Raske öelda. Lisataotlused hakkasid juba tulema. Kütuse hinnatõus on tõsiasi, millega tuleb arvestada. Aga me ju teame, et samamoodi on rasked ajad inimestel, kes transporti kasutavad – kust nad selle lisaraha võtavad? Muide, me näeme huvitavat tendentsi: kui Covidi ajal eelistati pigem isiklikku transporti, siis praegu, kõrgete hindade ajal, toimub vastupidine. Aina rohkem eelistatakse ühissõidukeid.

Maksumaksjale on see kõik aina suurem koormus. Te pole arutanud, et mingi pilet võiks bussisõidu eest siiski olla, et vähegi eelarveseisu leevendada?

Tuletan meelde, kuidas see tasuta transpordi idee üldse tekkis. Mäletatavasti oli üks ja teine ja kolmas sihtrühm, kes olid vabastatud sõidu eest maksmisest. Mingil ajal polnud eriti palju järel neid, kes ei olnud vabastatud. Ja siis otsustatigi, et on tasuta ühistransport – inimestele, kes olid Tallinna sisse kirjutatud. Ehk siis kasvas maksumaksjate hulk ja kasvas linna tulubaas, mille arvelt tasuta transporti korraldada. Praegu on kütusehinnad ja toetussummad teised, aga ega üldine olukord pole muutunud – kas kujutame ette, et pensionärid, lapsed ja tudengid peaksid transpordi eest maksma hakkama?

Ühesõnaga, Savisaare murel või hirmul, et kaotate tasuta ühistranspordi, pole alust?

Seda pole arutatud. Teatud liinide optimeerimine meid ootab, aga see ei sõltu niivõrd hinnatõusust, vaid on mõeldud transpordivõrgu paremaks korraldamiseks.

Märksõnad
Tagasi üles