K, 8.02.2023

GRAAFIK ⟩ EKRE ja Reformierakonna vahe reitingutabelis on alla nelja protsendi

BNS
EKRE ja Reformierakonna vahe reitingutabelis on alla nelja protsendi
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 26
Kaja Kallas ja Martin Helme.
Kaja Kallas ja Martin Helme. Foto: Mihkel Maripuu

Kuigi Reformierakond on jätkuvalt reitingutabeli liider, jääb viimastel nädalatel hoogsalt oma tulemust parandnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKR) neist nüüd maha juba vähem kui nelja protsendiga.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 31,2 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 27,4 protsenti ja Keskerakonda 15,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Septembri lõpuks 30 protsendi peale langenud Reformierakonna toetus on kahe järgneva nädalaga tõusnud 1,2 protsendipunkti võrra ning seega on praeguseks peatunud peaministripartei ligi kuu aega kestnud langus. Teisel kohal oleva EKRE toetus on alates juuli lõpust tõusnud 8,2 protsendipunkti võrra ning on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 9,2 protsendiga, Isamaa 6,6 protsendiga ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,5 protsendiga. Eesti 200 toetus on püsinud alates augusti lõpust 9-10 protsendi vahel. Isamaa ja SDE on aga viimastel nädalatel toetust kaotanud ning on hetkel praktilisel võrdse toetusega.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,3 protsenti ja opositsioonierakondi 42,8 protsenti vastajatest.

Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teadur Martin Mölder märkis, et kui riigikogu valimised peaksid toimuma praegu, siis saaks Reformierakond 35 kohta, EKRE 30 kohta, Keskerakond 15 kohta, Isamaa ja Sotsiaaldemokraadid kuus kohta ning Eesti 200 üheksa kohta. «Jõudude tasakaal sellises riigikogus oleks äärmiselt ühtlane. Ei praegune valitsus ega ka Reformierakond ja Keskerakond kahe peale ei saaks enamust kokku. Samuti ei oleks enamust ka Reformierakonna, sotside ja Eesti 200 koalitsioonil. Samas saaks napilt riigikogu enamuse kokku EKRE, Keskerakonna ja Isamaa võimuliit, kuid seekord juba selgelt EKRE, mitte Keskerakonna juhtimisel,» rääkis Mölder.

«Olulisemate muutuste hulgas paistab sel nädalal silma Reformierakonna toetuse languse peatumine. Oravad on kaks nädalat järjest oma positsiooni parandanud ning peatunud on ka erakonna toetajate absoluutarvu kahanemine. Toetajate absoluutarvude osas ollakse praegu tegelikult umbes samal tasemel kui eelmine sügis, mil erakonna suhteline toetus oli 20 ja 25 protsendi vahel. Reformierakonna suhteline toetus on hetkel niivõrd palju kõrgem ainult selle pärast, et eelistuseta valijate osakaal on praegu enam kui 15 protsendipunkti suurem,» rääkis Mölder.

Samas jätkab kasvu EKRE toetus, mis juba mitmendat nädalat järjest purustab oma toetusrekordeid. «Iganädalastes tulemustes on EKRE toetus olnud nüüd neli nädalat järjest stabiilselt üle 27 protsendi ning see on praeguseks tõstnud ka nelja nädala keskmise niivõrd kõrgele tasemele. EKRE on ainus erakond, kes viimastel nädalatel on toetajate absoluutarvu järjepidevalt suurendanud,» ütles Mölder.

Ülejäänud erakondadest on olnud stabiilse toetusega üksnes Eesti 200. «Keskerakonna toetus jätkab lauget langust ning selle peamiseks mootoriks on langev toetus eestlastest valijate hulgas ning vanemates ning väiksema sissetulekuga valijagruppides. Isamaa ja sotsiaaldemokraatide puhul näeme, et see toetuslisa, mis saadi uue valitsuse moodustamisest, on praeguseks kadunud ning mõlemad on samal tasemel, kus nad olid suve alguses,» märkis Mölder.

Märksõnad
Tagasi üles