E, 30.01.2023

Riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Riigikogu kuulutas Venemaa režiimi terroristlikuks
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 18

Riigikogu võttis täna vastu 85 saadiku allkirjastatud avalduse «Ukraina territooriumi annekteerimise hukkamõistmisest ja Venemaa režiimi terroristlikuks kuulutamisest» eelnõu. 

Hääletuse eel olid varem hõredamad Keskerakonna, SDE, Isamaa ja EKRE read juba täitsa täis. 

Kell on 13.01 ja nüüd alustatakse esimese muudatusettepanekute hääletamist. Muudatusettepanekut toetas 19 saadikut ja vastu oli 65 - ei leidnud toetust. Ka teise muudatuse puhul hääletasid saadikud vastu. Samamoodi läks ka kolmanda, neljanda ja viienda vastu. 

Lõpphääletuse eel on puudu 10 saadikut, kohal aga 91. Meenutan, et algselt andis avalduse oma allkirja 85 riigikogulast.

Eelnõu võeti vastu. 

Arutelu läks tuliseks 

«See on jõuline deklaratsioon. Võib olla erinevas seadusandlikkus tegevuses on tal järelmid: meie koostöös partnerite ja liitlastega. Me tahaksime, et lisaks Balti riikidele ja ENPAle, ennekõike USA võtaksid ka selles küsimuses selge seisukoha,» rääkis Mihkelson ettekandes. 

EKRE saadikud asusid arvukaid küsimusi esitama: miks pole nende ettepanekuid kuulda võetud või miks pole Reformierakonna juhitud valitsus sisulisi samme Eesti kaitsmiseks ette võtnud. Kui saalis küsis Mart Helme (EKRE), siis teiste erakondade saadikud hakkasid naerma. 

Keskerakonna saadikuid saalis kuulamas ei ole, ainult vapper Enn Eesmaa kuulab Mihkelsoni ettekannet.

Riigikogu arutleb Venemaa terroristlikuks režiimiks kuulutamise üle. Mart Helme küsis Marko Mihkelsonilt küsimuse. 
Riigikogu arutleb Venemaa terroristlikuks režiimiks kuulutamise üle. Mart Helme küsis Marko Mihkelsonilt küsimuse. Foto: Tairo Lutter
Riigikogu arutleb Venemaa terroristlikuks režiimiks kuulutamise üle. Mart Helme küsimus pani teiste erakondade esindajad naerma. 
Riigikogu arutleb Venemaa terroristlikuks režiimiks kuulutamise üle. Mart Helme küsimus pani teiste erakondade esindajad naerma. Foto: Tairo Lutter

«Mina oma kogemuse järgi võin öelda, et nii tihedat ja sisulist koostööd nagu mina tean ja näen - pole kunagi olnud,» lausus Mihkelson, viidates, et väliskomisjoni esimeestel on väga hea koostöö ja arusaam. Tehakse kõik ühiselt selleks, et Ukraina võidaks selle sõja, näiteks Eesti, Läti ja Leedu välisministrite eilne avaldus. Ta küll ütleb, et energiajulgeoleku valdkonnas võiks olla parem koostöö. 

EKRE saadik Kert Kingo ei saa aru, miks ei sulge Eesti oma idapiiri. Mihkelsoni sõnul pole Eestil aga mingit õigust abipalvetest keelduda: «Kui me soovime Ukrainat toetada, siis selles sõjas, kus inimesed põgenevad terrori ja kirjeldamatu vägivalla ees; kus nende naisi on vägistatud. Meil ei ole mingit moraalset õigust öelda abivajajatele ei. Eesti piirilt on tagasi aga saadetud kümneid formaalselt Ukraina passi omavaid inimesi, kuid tegelikult on kümneid aastaid elanud Venemaa territooriumil - neid saadetakse tagasi,» lausus Mihkelson. Ta tõi veel välja kohtumise Setomaa esindajatega, kellel on mure, et nende võimalus minna üle piiri haudadele ning kohtuda tuttavate sugulastega. 

«Kas me tahame neilt ka selle võimaluse ära võtta? Ma arvan, et ka selliseid dekleratisoone tehes peame mõtlema, et see võib väga paljusid mõjutada,» rääkis Mihkelson Kingole. 

Mart Helme sai pahaseks ja hakkas Mihkelsonile vahele hüüdma. «Saadik võtab sõna, kui talle selle juhataja annab,» lausus Seeder. Mihkelson palus Helmel meenutada 1995. aastat. «See oli teine asi, siis oli vaja meil NATOsse saada,» karjus Helme Mihkelsonile. 

Kalle Grünthal on jällegi arvamusel, et kõik, kes EKRE ettepanekuid ei toeta, toetavad Venemaad. Mihkelson toonitas korduvalt, et ta esindab 85 allkirjaga avaldust, kus on ka EKRE toetus. 

Kell 11.03 tuli oma koti järele keskerakondlane Mihhail Korb. Endiselt on Keskerakonna fraktsioonist kohal ja ka kuulamas Enn Eesmaa. 

Randpere soovis teada, et miks EKRE töötab nende avalduste vastu. Mihkelsoni sõnul ei ole tal voli öelda, miks riigikogulane liitub või mitte. Jürgen Ligi (RE) sõnul peaks Seeder debati kvaliteeti hoidma kõrgel. «Kas juhatajat tänada tohib eelmise vastuse eest? Minu arvates oli see kodukorrale kohane,» tänas Ligi. Seeder oli aga tänusõnade üle õnnelik: «tänada tohib!»

«Emotsioone on positiivseid ja negatiivsed, ma loodan, et siin saalis on rohkem positiivseid,» ütles Seeder ja palus, et saadikud ei solvuks. 

Leo Kunnas (EKRE) uurib, et kuidas me saame rääkida riigiga, keda me oleme ise kuulutanud terroristlikuks. Tema sõnul ei ole Eesti teod ja sõnad vastavuses. «Riigikogu avaldus on ennekõike poliitiline avaldus ja sellest teevad oma järeludse kindlasti ka valitsus, välisminister ja peaminister,» vastas Eesmaa. 

Kas Venemaa ja Valgevene sportlased naasevad areenile

Kas oleks kohane lubada Venemaa ja Valgevene sportlasi ilma liputa võistlema? «Ei. Venemaa ei pea osalema Olümpiamängudel,» vastas Mihkelson. 

«Ma arvan, et meil on üks oluline seisukoht: kõik, mida me teeme Ukraina toetuseks, seda me teeme koos Ukrainaga.»

Näiteks oktoobrikuu alguses levis spordimaalilmas uudis, et rahvusvaheline poksiliit (IBA) lubab Venemaa ja Valgevene sportlased oma lipu ja hümni all taas võistlustele, ehkki rahvusvaheline olümpiakomitee andis Ukraina sõja alguses rangelt vastupidise soovituse ja IBA üle poole aasta ka täitis seda.

Enn Eesmaa: analüüsisime avalduse õiguslikke tagajärgi

«Ometi riigikogu väliskomisjonis me püüdsime lähtuda sellest, et see avalduse tekst oli terminoloogilistest nüanssidest hästi läbimõeldud. Püüdsime analüüsida õiguslikke tagajärgi. Kõik riigikogu komisjonid püüavad oma tööd teha põhjalikult. Eriti sellistel juhtudel, kui temaatika on selline nagu me praegu käsitleme. Me analüüsisime ja arutlesime selle teksti üle vähemalt kuuel väliskomisjoni istungil,» rääkis Eesmaa riigikogulastele. 

Riigikogu juhatus võttis avalduse menetlusse 11. oktoobril. EKRE nimetas viis muudatust. «Me arutasime seda ning muudatusettepanekuid tutvustas Martin Helme. Me hääletasime ja tulemusena jäeti need arvestamata. Kuid kõigil 5 juhul toetas neid vähemalt kaks või kolm saadikut,» kirjeldas Eesmaa. 

Riigikogu avalduses mõistetakse karmilt hukka Venemaa sõjategevus Ukraina vastu ja agressiooni käigus vallutatud territooriumi ebaseadusliku annekteerimine ning kinnitatakse, et Eesti ei tunnusta mitte kunagi Ukraina territoriaalse terviklikkuse lõhkumist agressiooni ja libareferendumite tulemusel. Avalduses öeldakse, et tuumarelvaga ähvardav Venemaa presidendi Vladimir Putini režiim on muutnud Venemaa kõige suuremaks ohuks rahule nii Euroopas kui ka kogu maailmas.

«Tuletades meelde käesoleva aasta 23. veebruaril vastuvõetud Riigikogu avaldust, on agressioonisõja või rahvusvahelisi lepinguid, kokkuleppeid ja lubadusi rikkuva sõja kavandamine, ettevalmistamine, alustamine või pidamine kuritegu rahu vastu,» seisab avalduses.

Viidatakse ka 21. aprillil vastuvõetud riigikogu avaldusele, milles tunnistati Venemaa relvajõudude tegevus Ukraina-vastases sõjalises agressioonis Ukraina rahva vastaseks genotsiidiks.

Avalduses kuulutab riigikogu Venemaa režiimi terroristlikuks ja Venemaa Föderatsiooni terrorismi toetavaks riigiks, kelle tegevusele tuleb ühiselt vastu astuda.

Märksõnad
Tagasi üles