100 nägu ⟩ Svante Pääbo: meie oma nobelist

Svante Pääbo (paremal) vaatab tuleviku suunas sõbraga minevikust. Foto: LISI NIESNER

Svante Pääbo paitas Nobeli preemiaga eestlaste rahvuslikku uhkustunnet.

Rootsis kasvanud ja peamiselt Saksamaal üleilmse mõjuga karjääri teinud parajalt hulljulge teadlane pani aluse veel aastakümnete eest võimatuna paistnud paleogenoomika uurimisvaldkonnale, tänu millele on nii mõnigi pusletükk inimese evolutsioonilises ajaloos oma õigele kohale paigutunud.

Juba 1980ndatel doktorandina oli Pääbo nii kõva mees, et üks molekulaarantropoloogia teerajaid, juba toona tippteadlane Allan Wilson, tahtis tema juurde õpipoisiks minna. Tiitlite hierarhia selgeks teinud, läks tegelikult vastupidi – Pääbo sattus Wilsoni juurde end täiendama. Kuid just suuresti tema initsiatiivil alanud (kümnete) tuhandete aastate vanuse geneetilise materjali järjendamise tõttu teame täna, millised geenid panevad inimesed kõnelema, kes ja miks on infektsioonidele vastuvõtlikumad ning mil määral võime mureta kulgenud raseduste eest tänada neandertallasi.

Ja kui paleogenoomika huvi ei paku, on Pääbo vast siiski paljude teiste hulgas sel aastal pakkunud ainest arutelule, kes siis ikkagi on õige eestlane ja millal ta selleks saab.