100 nägu ⟩ Denõss Prokopenko ja Serhi Volõna: Mariupoli kangelased

Külli Kapper
, välisuudiste toimetaja
Copy
Mariupoli kaitsjad. Azovi polgu komandör kolonelleitnant Denõss Prokopenko (vasakul) ja 36. merejalaväebrigaadi ülem major Serhi Volõna.
Mariupoli kaitsjad. Azovi polgu komandör kolonelleitnant Denõss Prokopenko (vasakul) ja 36. merejalaväebrigaadi ülem major Serhi Volõna. Foto: Johan Elm

Kõige suuremat vastupanu Vene vägedele osutasid sõja alguses Ukraina väeüksused Mariupolis, kelle eestkõnelejatena kirjutasid ennast ajalukku Aasovi polgu komandör kolonelleitnant Denõss Prokopenko ja 36. merejalaväebrigaadi ülem major Serhi Volõna.

Sõda muudab inimesi ja toob välja nende tõelise pale. Väärtused, mis argipäevas unustatakse – õilsus, julgus ja kangelaslikkus – muutuvad lahinguväljal kirkaks ja nähtavaks.

Kangelastegudest kootakse lõpuks mäluvõrku, mille abil sõda meenutatakse ja millele toetudes ukrainlased oma rahvuslikku identiteeti taasloovad.

Mariupolis toimunud lahingud on ja jäävad Ukraina sõjas tähenduslikuks, sest mitme kuu jooksul takistati Venemaal sümboolse sõjalise tähtsusega sõlmpunkti vallutamist. Sadamalinna hakati pommitama sõja esimestest päevadest, lisaks oli linn kolmest küljest piiramisrõngas ja ukrainlastest linna kaitsjad olid vähemuses.

Selles sõjaudus suudeti ka kõige sügavamatest Mariupoli Azovstali terasetehase maa-alustes tunnelites suhelda avalikkusega, saates sõnumeid olukorra kohta ja aidates tsiviilelanikel põgeneda. «Me ei tahtnud sedasi kangelasteks saada, aga me pidime,» oli üks viimastest võitlejate sõnumitest.

Azovstal ei alistunudki, vaid sõdurid evakueerusid pärast seda, kui olid oma töö teinud ning viimased nendest sattusid sõjavangi. Sügisel toimus järjekordne Ukraina ja Venemaa vangide vahetus, mille käigus vabastati ka Aasovi pataljonis Mariupolis võidelnud mehed.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles