100 NÄGU Taavi Veskimägi: energiakriisi piksevarras (2)

Carl-Robert Puhm
, majandusajakirjanik
Copy
Taavi Veskimägi
Taavi Veskimägi Foto: Mihkel Maripuu

Energiakriisis ägavas Euroopas pole ühegi süsteemihalduri põli meelakkumine. Eriti ohtralt sajab vett krae vahele siis, kui vastutad korraga nii gaasi- kui ka elektrisüsteemi eest ning su nimeks on Taavi Veskimägi.

Eleringi juhil on alati põhjust ametist tagasi astuda. Näiteks võinuks ta seda teha juba siis, kui hakkas kulutama hiigelsummasid suurest ja stabiilsest Vene elektrisüsteemist lahkumiseks. «Milleks seda kõike küll vaja on?» küsisid nii mitmedki energeetikud avalikult.

Piisas aga riskist, et idanaaber võib meid enda elektrisüsteemist varem välja lõigata, kui juba sai Veskimägi vastu pead ja jalgu, et investeeringutega, sh Läti liinide tugevdamise ja rekonstrueerimisega varem pihta ei hakatud.

Kui elektritarbija Nord Poolile börsihindu vaatamas käib, on eelnev mõistagi ununenud. Kõlab vaid hüüatus, et kes see rumaluke küll Läti poole neid ühendusi ehitab, Soomes on ju elekter palju odavam. Kes? Kes? Ikka Veskimägi.

Sama lugu on gaasiga. Kui piirkonnas näib gaasi puudu jäävat, nõutakse Eleringilt varustuskindluse tagamise asemel LNG-terminali tingimusteta siiapoole lahte toomist. Pahandatakse, et miks riigiettevõtte juht küll ettevõtjatele kaikaid kodaratesse loobib? Tantsinuks Veskimägi aga erasektori pilli järgi, võinuks tarbija võrgutasu nähes näost roheliseks minna. 

Varustuskindluse eest vastutava Veskimäe otsustele saab hinnangu anda alles energiakriisi möödudes, aga selgitus- ja suhtlemisoskusele juba täna. Ja siin on selgeid vajakajäämisi.

Tagasi üles