100 nägu ⟩ Igor Taro, Rainer Saks ja Teet Kalmus: sõjablogijate tähelend (3)
20. detsember 2022, 00:00
/nginx/o/2022/09/21/14847610t1hc599.jpg)
Ukraina sõda on sünnitanud uued meediastaarid – sõjablogijad. Need on inimesed, kes postitavad iga päev ülevaateid Ukraina sõjas toimuvast, nii militaararenguid kui poliitilist vaatenurka.
Eestist näiteid tuues on nendeks Teet Kalmus ja Igor Taro, väiksemal määral Rainer Saks. Päris algselt enda jaoks ja Facebooki kaudu – omamoodi kodanikuajakirjandus – aga üsna ruttu haarasid traditsioonilised meediaväljaanded sõjablogijate tekstidest kinni ning hakkasid neid omakorda paljundama sadade tuhandete lugejate-vaatajateni.
Kuu aega tagasi kirjutas portaal Ypsilon nende kohta aga väga kriitiliselt. Lühidalt kokkuvõttes: «Samal ajal on tarokalmuse sõjapäevikud võtnud anekdootliku ja jorsistunud tooni – sündmuseid ja arenguid raporteeritakse onuheinoliku kõnepruugiga, raporteeritakse esimesi Telegramist leitud numbreid ning kõike seda enesekindlusega, mida isegi Briti luurel pole. Piir meemi ja uudise vahel on hägustumas.»
Tuleb tunnistada, et vähemalt nende ridade autor peab selle kriitikaga suuresti nõustuma. Kui Venemaa tungis 24. veebruaril Ukrainale kallale, siis Telegram, Tik-Tok, Twitter ja muud sotsiaalmeediakanalid täitusid infoga. Postitused, kirjeldused, fotod, videoklipid – tuhandete ja tihti juhuslike pealtnägijate tehtud – tekitasid kaootilise inforuumi.
/nginx/o/2022/02/06/14349973t1he5e8.png)
Selles kaoses, enamasti vene ja ukraina keeles, püüdsid ka Eesti sõjablogijad mingit korda luua. Süstematiseerida ja noppida infokildudest terviklikku pilti. Ametlik sõjainfo oli kuiv ja tihti aeglane. Ometi oli info (sotsiaalmeedias) olemas, tuli lihtsalt üles korjata ja pakendada infonäljas lugejate jaoks vajalikku vormi.
Ilmselgelt heade kavatsustega alustatud, aga ometigi, aja jooksul tulid välja ka nõrkused. Kõrvutades sõjablogijate kokkuvõtteid ja algallikate infot, võis hakata märkama, kuidas kuulujutud muutusid faktideks, kuidas kinnitamata infot esitati tõe pähe, kus tehti üsna kindlas kõnetoonis ennustusi, mis tagantjärele on osutunud valedeks. Mitte kogu aeg ja kõikjal, aga piisavalt, et tekiksid kahtlused. Lisaks üha rahvalikumaks ja emotsionaalsemaks muutuv stiil, mis andis sõjale meelelahutusliku varjundi.
Täpsustuseks siiski, sõjablogijate kolmikust Taro-Kalmus-Saks tuleb Saksa eraldi vaadata. On see tema taustast (endine välisluure juht) või millestki muust, aga Saksa ülevaated on napimad, emotsioonitumad, võiks öelda, tehnokraatlikumad. Tema stiil on ettevaatlik, ta rõhutab sõjaudu ja teadmatust ning seda, kui tegu on kontrollimata infoga. Ühesõnaga, väldib kuulujutte ja rahvalikku stiili. Ja võib-olla seepärast on ta neist kolmest ka kõige vähem populaarsem, sest klikid vajavad verd ja meelelahutust.