100 nägu Boris Johnson ja Liz Truss: kahepealine kriisikuulutaja (1)

Rachel Kaare Juudas
Copy
Endine peaminister Boris Johnson.
Endine peaminister Boris Johnson. Foto: Kirsty Wigglesworth / AP Photo / Scanpix

Kriisid ei hajutanud tähelepanu saamatutelt juhtidelt. 

Üks põhjus, miks häbematu valetaja Boris Johnson nii kaua vastu pidas, oli sobiva asendaja puudumine. Kahjurõõmutsejad lõikasid kasu põhimõttest «hoia sõbrad lähedal, aga vaenlased lähemal».

Liz Truss.
Liz Truss. Foto: Alexandros Michailidis/Shutterstock

Johnson oli sunnitud juulis pärast mitmeid skandaale tagasi astuma, Liz Truss aga pidas enne parteiliikmete mässu vastu vaid kuus nädalat. Trussi kalduvus asju kiirustada, et oma kasulikkust tõestada, sai talle mitmes mõttes saatuslikuks.

Boris Johnsoni vead tunduvad voorustena, kui neid tema mantipärijaga kõrvutada: tal puudus moraalne kompass, ta huvitus ainult eneseteostusest. Boris Johnson hoidus äärmustest, et laialdast toetust saavutada. See tegi temast kohutava juhi, kuid vaieldamatult vähemohtliku ideoloogi. Valitsusjuhid, kes rikuvad teadlikult seadust, ignoreerivad juriidilist nõu, eksitavad parlamenti ja valetavad rahvale, ei kuulu lääneriikide poliitika tippu. Halba poliitikat on võimalik tagasi pöörata, kuid poliitika enda terviklikkuse kahjustamine võib olla surmavalt haavav.

Peaminister Rishi Sunak on tunnistanud, et Ühendkuningriigi rahvusvaheline maine on sel aastal «pisut kannatanud». Boris Johnson ja Liz Truss andsid Suurbritanniale kiirustades Brexiti, mille segadust kohalikud veel mitu põlvkonda lahti harutama peavad.

Vana-Rooma riigimeeste tsiteerimine on ametist lahkuvate Briti peaministrite puhul moes: Boris Johnsoni viide Cincinnatusele, kes päästis riigi sissetungi eest, seejärel – töö tehtud – pöördus tagasi oma adra juurde.

Tagasi üles