E, 6.02.2023

Riigikogu kiitis heaks eestikeelsele haridusele ülemineku

Loora-Elisabet Lomp
, Eesti uudiste päevatoimetaja
Riigikogu kiitis heaks eestikeelsele haridusele ülemineku
Facebook Messenger LinkedIn Twitter
Comments 1

Riigikogus on täna kolmandal lugemisel põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse muudatused, mis puudutavad eestikeelsele õppele üleminekut ja loovad selleks vastavad alused ja tingimused.

Esimesel hääletuse katsel läks aga midagi nihu. Tuli katkestada. 
Teisel hääletusel selgus, et riigikogu saadikutest oli poolt 62 riigikogu liiget, vastu oli 16. 

Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas (Isamaa) märkis, et on rõõmustav, et seaduse tasandil on eestikeelsele õppele üleminek heaks kiidetud. «Tänan kõiki, kes panustasid! Hea meel on, et erinevad osapooled on jõudnud ühisele arusaamale, et eestikeelsele õppele üleminek tuleb kiirelt teoks teha. Kõigi Eesti koolide ja lasteaedade üleviimine täielikult eestikeelsele õppe- ja kasvatustööle on olnud praeguse valitsuskoalitsiooni esmane eesmärk ning on just laste ja noorte endi tuleviku huvides,» lausus Lukas.

«Tahame ju, et kõik Eesti lapsed, olenemata emakeelest, saaksid võimaluse omandada kvaliteetse eestikeelse hariduse. See tagab ühiskonna eestikeelsuse ja seega ka ühtse inforuumi, mille vajalikkus Venemaa imperialistlike huvide mõistmiseks ja neile vastu astumiseks on ilmne. Kindlasti pakub haridus- ja teadusministeerium mitmekülgset tuge kõigile omavalitsustele, koolidele ja lasteaedadele, et kindlustada ülemineku sujuv korraldus,» lubab minister Lukas.

Reformierakonna liige Signe Kivi ütles, et haridus on Eesti tuleviku võti ja me teame, et siin on käärid eesti ja vene keeles hariduse omandanud õpilaste tulemustes. «Me teame ka, et eesti ja vene õppekeelega inimesed elavad üha enam eri piirkondades ja mitte-eestimeelses infoväljas,» sõnas Kivi.

«Meile on öeldud, et kõigil saadikutel – kes täna selle olulise ajaloolise eelnõu poolt hääletavad, peaks olema häbi – ja seda ütles kolleeg, kes valdab suurepärast eesti keelt. Me oleme kogu aeg teadnud, et me ei täida 1992. aastal vastu võetud põhiseadust, mille §37 sätestab: Igaühel on õigus saada eestikeelset õpetust,» ütles Kivi.

Ta tõi näitena välja, et Annelinna gümnaasium on üks kahest vene õppekeelega koolist Tartus ja täielikult eesti õppekeelele üleminek ei ole selle kooli õpetajate silmis mingi probleem. «Pigem küsivad nad selle kohta, et miks riigil otsustamisega nii kaua aega läks,» ütles ta.

Kivi meenutas ka, et tee eestikeelsele haridusele üleminekuks on olnud pikk ja käänuline. «Reformierakonna fraktsioon on esitanud riigikogus neljal korral eelnõu eestikeelsele õppele üleminekuks, kuid kõik need on tagasi lükatud,» märkis Kivi.

«Täna on meil terviklik ülemineku tegevuskava aastateks 2022–2030, on huvirühmadega läbi arutatud vajalikud seadusemuudatused, koostatud pikaajaline eelarve. On motivatsioonipaketid Ida-Virumaale õpetajatena tööle asujatele, tegevused õpetajate järelkasvuks ja täiendkoolitusteks, vahendid eestikeelse õppevara arenduseks, vanemate ja õpilaste nõustamiseks ning haridusasutuste järelevalveks,» lausus Kivi.

«Teame, et Eesti ühiskond on ühtseks eestikeelseks hariduskorralduseks valmis. Nüüd tegime ka riigikogu poliitilise otsuse eestikeelsele haridusele üleminekuks,» lisas ta.

Eelnõu kohaselt lähevad esimesena eestikeelsele õppele üle 2024./2025. õppeaastal lasteaiad ning 1. ja 4. klassid. Gümnaasiumi ja kutsekeskhariduse õppes võib 2024./2025. kuni 2029./2030. õppeaastani muu keele osakaal olla kuni 40 protsenti mahust. Kool on kohustatud tagama ülemineku eestikeelsele õppele 10. klassis hiljemalt 2030./2031., 11. klassis 2031./2032. ja 12. klassis 2032./2033. õppeaastaks.

Eelnõu järgi peab eesti keelest erinevaks õppekeeleks olema luba valitsuselt, kes võib valla- või linnavolikogu taotlusel anda üheks aastaks erandi.

Eelnõuga sätestatakse, et neile põhiharidust omandavatele õpilastele, kelle emakeel ei ole õppekeel, korraldab kool keele- ja kultuuriõpet, kui seda soovib vähemalt 10 sama emakeele või koduse suhtluskeelega õpilast.

Haridustöötajate kvalifikatsiooninõuet täiendatakse eelnõu kohaselt eesti keele oskuse nõudega, mille järgi peab õpetaja oskama eesti keelt C1-tasemel.

Kultuurikomisjoni muudatuse põhjal tuuakse direktori ja õppealajuhataja keeleoskusnõudele vastamise kohustus varasemaks, nii et juhid peavad eelnõus algselt välja pakutud 2024. aasta 1. septembri asemel eesti keelt C1-tasemel oskama 2023. aasta 1. augustist. Õpetajad ja tugispetsialistid peavad samal tasemel eesti keelt oskama 1. augustist 2024.

Märksõnad
Tagasi üles