100 NÄGU ⟩ Krisli Melesk: vaimset tervist väärtustav tipuvallutaja

Margus  Martin
, ajakirjanik
Copy
Rohked läbielamised pole Eesti esimese naismägironijana Džomolungma tipus käinud Krisli Meleskit heidutanud. Ta seab uusi eesmärke, naeratus näol. Ikka selleks, et inspireerida teisi.
Rohked läbielamised pole Eesti esimese naismägironijana Džomolungma tipus käinud Krisli Meleskit heidutanud. Ta seab uusi eesmärke, naeratus näol. Ikka selleks, et inspireerida teisi. Foto: Mihkel Maripuu

Kahel viimasel aastal maailma kahe kõrgeima mäe tipus käinud Krisli Meleskit ei tõmba kõrgmägedesse oma sõnul pelk tähelepanuvajadus, vaid see, et ta soovib ennast üha uuesti proovile panna ning teisi inspireerida.

«Ma pole üritanud seda kunagi varjata, et jälle tiimiga mägedesse lähen, aga samas ei pea ennast mingiks kõvaks tegijaks,» lausus mullu Džomolungma ja tänavu maailma kõrguselt teise ning märksa ohtlikuma mäetipu K2-e tipus käinud eestlane.

Viimati, kui Melesk sel sügisel ligi seitsmetuhandeselt Ama Dablamilt naasis ja mitu nädalat hiljem riskantseks kujunenud käiku meenutas, tunnistas ta, et leiab mägedest midagi, milleta ei saa ükski inimene – sisemise rahu. Vaimne tervis ja rahulolu iseendaga on olulised, märkis esimese Eesti naisena sinimustvalge maailma katusele viinud Melesk.

Ta teab omast kogemusest hästi, mida tähendavad keskendumisraskused, impulsiivsus ja hüperaktiivsus. «Tavakeskkonnas, näiteks kuskil arvuti taga istudes, on mul hullult raske ennast fokusseerida ja mingeid asju teha, sest leian, et need kõik on superigavad. Mäel olles tunnen hoopis teist energiat, olen hoopis teine inimene,» rääkis ta.

Melesk tähendas, et tema puhul aitavad käigud mägedesse tunda hiljem tööpostile naastes taas iseendana ja anda seal sada protsenti. Töö superjahi pardal võib tunduda kõrvaltvaatajale väga uhke, kuid on tegelikkuses ülimalt stressirohke.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles