Aasta alguses püsivad erakondade toetusprotsendid stabiilsed (1)
11. jaanuar 2023, 06:23
/nginx/o/2022/11/23/14979767t1h279c.jpg)
Aasta alguses püsivad erakondade toetusprotsendid stabiilsed ehk Reformierakond on jätkuvalt kindel liider Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) ja Keskerakonna ees.
Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 32,1 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 24,5 protsenti ja Keskerakonda 15,9 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 9,5 protsendiga, Isamaa 7,2 protsendiga ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 6,9 protsendiga.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 46,2 protsenti ja opositsioonierakondi 40,4 protsenti vastajatest.
Tartu Ülikooli Skytte poliitikauuringute instituudi teaduri Martin Mölderi sõnul on uus aasta alanud rahulikult ja ilma suuremate muutusteta. Kõikide erakondade toetused on püsinud üle aastavahetuse sisuliselt samal tasemel, kus nad olid eelmise aasta lõpus.
«Kõige suurem üldine muutus, mida ehk ära märkida, on eelistuseta valijate osakaal jätkuv langus. See on praeguseks jõudnud 38 protsendi tasemele ehk siis üpriski lähedale sellele tasemele, mida võiks valimiste hetkel oodata. Eelistuseta valijad küsitluses on vägagi tõenäoliselt need, kes lõppkokkuvõttes valima ei lähe ning näiteks 64-protsendilise valimisosaluse puhul võiks eeldada, et küsitlustes on umbes 36 protsenti vastajaid, kes ütlevad, et neil erakondlik eelistus puudub,» ütles Mölder.
Kuna toetused ei ole märkimisväärselt muutunud, siis pole ka muutunud tõenäoline kohtade jaotus riigikogus, kui valimised peaksid toimuma nüüd ja praegu. «Sellises riigikogus saaks Reformierakond 36 kohta, EKRE 27 kohta, Keskerakond 16 kohta, Eesti 200 üheksa kohta, Isamaa seitse kohta ning sotsid kuus kohta. Reformierakond võib sellises riigikogus valitsuse moodustada kas Keskerakonnaga kahekesi või koos Eesti 200-ga ning sotside või Isamaaga. EKRE, Keskerakond ja Isamaa enamusvalitsust kokku ei saaks. Jõudude tasakaal on jätkuvalt äärmiselt habras ning iga hääl ja iga protsent loeb,» ütles Mölder.