Skip to footer
Päevatoimetaja:
Anu Viita-Neuhaus
Saada vihje

ERAKONDADE RAHASTAMINE Isamaa ja sotsid kemplevad, lahenduse leidmine lükati esmaspäevale

Lauri Läänemets, Helir-Valdor Seeder
  • Isamaa esitas ERJK-eelnõule neli ettepanekut
  • Läänemets tõlgendas seda katsena eelnõu pidurdada
  • Seeder: me ei soovi linnukesi, vaid kvalitatiivset hüpet

Vastupidiselt nädala alguses loodetule ei kiida valitsus täna veel heaks erakondade rahastamise järelvalvekomisjonile (ERJK) lisahoobasid andvat eelnõu.

Valitsuserakondadel oli kolmapäeva hommikuni aega esitada muudatusettepanekuid erakondade rahastamisega seotud eelnõule. Kuigi siseminister Lauri Läänemets (SDE) avaldas esmaspäeval lootust, et neljapäeval õnnestub eelnõu valitsuses heaks kiita, siis pärast tänahommikust kolme erakonna liidri kohtumist oli ta oluliselt pessimistlikum.

«Kabinetti pole see veel jõudnud ja vaadates ajagraafikut, siis jõuab see enne veel esmaspäeval koalitsiooninõukokku,» lausus Läänemets Postimehele.

Põhjus seisneb Läänemetsa sõnul Isamaa esitatud muudatusettepanekutes, millest mitmele emma-kumma või mõlema koalitsioonipartneri toetust ei ole. Tagasiside ettepanekutele annavad koalitsioonipartnerid lähipäevil. Läänemets rõhutas, et sotsidele ja Reformierakonnale sobib eelmise justiitsministri Maris Lauri (RE) algatatud eelnõu, mille uus valitsus aluseks võttis.

Isamaa neli lisaettepanekut:

  • Tulevikus sundlõpetada erakondasid, mis saavad kriminaalkorras karistada. «Ja mitte tagasiulatuvalt, et ei tõlgendataks valesti nagu me hakkaks mingeid riukaid tegema ja Keskerakonda likvideerima,» rõhutas Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder. Tema sõnul puudub loogika selles, et kui kriminaalkorras karistatud indiviididele kehtivad väga ranged poliitilised piirangud, siis erakondadele mitte.
  • Erakondasid saaks rahaliselt toetada ainult Eestis elamisloaga elavad Euroopa Liidu liikmesriikide kodanikud. See on eelkõige sihitud selle vastu, et Venemaa riigi kodanikud võiksid Eesti erakondasid rahastada.
  • Ära määratleda erakondade sidusorganisatsioonid ning organisatsioonid, mis aktiivselt osalevad poliitika kujundamisel. Seeder vihjab erinevatele rahvusvahelistele ja maailmavaatelistele fondidele, aga Eesti näitel ka MTÜ-st erakonnaks muutunud Parempoolsetele: «Näiteks MTÜ-d, kes kohe algul deklareerivad, et eesmärk on teha poliitikat ja muutuda erakonnaks. Öeldakse, et täna ei ole veel 500 liiget täis, aga tehakse poliitikat ja võibolla osaletakse isegi valimisiidu nime all KOV-valimistel. Nii võib aastaid teha ning samal ajal nende tegevusele, järelvalvele ja rahastusele ei laiene absoluutselt erakonnaseadusest tulenevad sätted.» Just selliste organisatsioonide piirid ning tegevuse-rahastuse reguleerimine on Isamaa soov ja Maris Lauri poolt välja töötatud seaduses olev ettepanek tuleb selgemalt lahti kirjutada.
  • Valimiskampaania kulude reguleerimine. Seda on varasemalt toetanud ka sotsid ning nüüd esitas selle ettepaneku Isamaa.

«Ma kahtlustan, et nad (Isamaa) on teadlikult sellised ettepanekud esitanud, et eelnõu võiks seisma jääda. Aga me proovime ikkagi veel üheskoos mingisuguse ühisosa leida. Meie jaoks kõige tähtsam asi – ja seda on ka ERJK öelnud – on see, mis on seaduses kirjas, et tuleb teha, aga mida nad täna teha ei saa. See on kolmandatelt isikutelt andmete küsimine, näiteks reklaamibüroodelt, meediaväljaannetelt, lobifirmadelt. See tuleb ära lahendada. Kui me kõiges muus kokkuleppele ei jõua, siis loodan, et vähemalt selle punkti saame ära lahendada,» avaldas Läänemets lootust.

Kas Reformierakonnale ja sotsidele mõni Isamaa ettepanek ka sobis? Detailse aruteluni pole veel jõutud, kuid Läänemets ütles, et valimiskuludele ülempiiri seadmine on sotside jaoks kogu aeg oluline olnud.

«Me oleme riigikogus väga palju neid ettepanekuid läbi ajaloo teinud. Eks me näeme esmaspäeval, kas kõik koalitsioonipartnerid on sellega nõus,» sõnas Läänemets.

Ta leiab, et Isamaa ettepanekud nii viimasel sekundil ei teeni muud eesmärki kui seda, et kogu pakett jääks seisma. «Kui me ei ole Isamaa ettepanekutega nõus, siis me võime olemasolevast seaduseelnõust mingid asjad välja jätta [Läänemets viitab eelkõige erakondade sidusorganisatsioonide defineerimisele ja reguleerimisele, kus on Isamaa ja sotside vahel mõningased erimeelsused – M. P.],» rääkis Läänemets ja rõhutas, et kolmandatelt isikutelt andmete küsimine on miinimum, mida valitsus peab tegema ja otsustama.

Seeder: soovime sisulisi muutusi, mitte linnukesi

Sotside ja Läänemetsa kriitikat kommenteerides kinnitas Isamaa juht Helir-Valdor Seeder, et nad ei taha muudatusi teha formaalselt linnukeste pärast, mis väga palju ei reguleeri. Antud puhul mõtles ta selle all sotside vankumatut soovi anda komisjonile õigus kolmandatelt isikutelt andmeid küsida. «See on ka vajalik, seda me ei eita. Aga kvalitatiivselt see mingit uut taset ei too ega uut regulatsiooni ei loo.»

Ta jätkas: «Teha asju selleks, et näidata, et me midagi oleme ära teinud - sellist sotsiaaldemokraatlikku riugast ei ole vaja teha enne valimisi. Vaid mõistlik on tegeleda nende asjade lahendamisega, mis on sisulised probleemid. Ja need asjad on sisulised probleemid,» viitas Seeder Isamaa muudatusettepanekutele.

«Vene kodanike rahastamine - sellest vaatame mööda ja ütleme, et meil pole ühisosa, aga vähemalt komisjon võib midagi küsida kellegi käest nagu lahendaks see probleemid ära. Või kriminaalkorras karistatud organ võib Eestis poliitikat edasi teha. Need on sisulised küsimused, mis jäävad kõrvale. Kui me tahame sisulisi asju arutada, siis sotsid ütlevad ja ajakirjanikud võimendavad: näete, nad tahavad sisulisi ettepanekuid teha, järelikult nad takistavad eelnõu menetlemist.»

Seeder soovitas küsida, miks Maris Lauri ajal seda eelnõu ei esitatud. «Nüüd öeldakse, et kogu eelnõu oli varem valmis. Aga huvitav on, et see ei jõudnud parlamenti. Ja nüüd, kui on valitsus, kes on üldse pool aastat ametis, siis esimestel kuudel rünnatakse justiitsministrit (Lea Danilson-Järgi), et tema hoiab kinni. Selle pärast tahangi öelda, et ei jääks kõlama justkui Isamaa takistaks eelnõu. Ei ole nii. Me oleme kogu aeg deklareerinud, et tahame sisulise poole pealt, et järelvalve oleks tugevam, tõhusam ja rahastamine läbipaistvam. Linnukesi me ei soovi.»

Kommentaarid
Tagasi üles