Reitingud: EKRE edu Keskerakonna ees on veelgi kahanenud

Martin Helme. Foto: Mihkel Maripuu

Erakondade reitingutabeli liider on jätkuvalt Reformierakond, kuid teisel kohal oleval Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on põhjust ärevalt selja taha vaatamiseks, sest Keskerakond on neile hoogsalt järele jõudmas.

Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti koostöös valmiva iganädalase küsitluse viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 30,6 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 20,7 protsenti ja Keskerakonda 19,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Reformierakonna toetus on alates detsembri algusest langenud kolme protsendipunkti võrra. EKRE toetus on 4,3 protsendipunkti võrra madalam kui kuus nädalat tagasi. Keskerakonna toetus on võrreldes kuue nädala taguse ajaga aga 3,6 protsendipunkti võrra suurem. EKRE ja Keskerakonna vahe oli praegusest väiksem viimati eelmise aasta alguses ehk pisut enam kui aasta tagasi.

Esikolmikule järgnevad Eesti 200 11,1 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,8 protsendiga ning Isamaa 7,1 protsendiga.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 45,5 protsenti ja opositsioonierakondi 39,8 protsenti vastajatest.

Tartu ülikooli politoloogi Martin Mölderi sõnul ei anna käesoleva nädala toetusnumbrid veel suuremat selgust selle osas, milliseks täpselt võib valimistulemus kujuneda - on märke, et osad hiljutised muutused on raugemas, kuid samas ei ole toimunud võrreldes eelmise nädalaga ühtegi murrangulist nihet.

Reformierakonna suhteline toetus on Mölderi sõnul olnud alates detsembri algusest praktiliselt järjepidevas languses ning on äärmiselt ebatõenäoline, et sellise aeglase trendi taga oleks juhuslik statistiline viga.

«Oravad on jõudnud väga lähedale oma 2019. aasta valimiste tulemuseni. Ilmselt jääb kuni valimispäevani õhku rippuma küsimus, et kas nad on võrreldes eelmiste valimistega tugevamas seisus või mitte. Nende reitingut hoiavad hetkel üleval naissoost valijad, kelle seas on erakonna toetus umbes seitse protsendipunkti kõrgem kui meeste seas,» märkis Mölder.

Tema sõnul eelmistel valimistel nii ei olnud. «Naised liikusid erakonna toetajateks pärast seda, kui Kaja Kallasest sai peaminister. 2021. aasta sügise madalseisu ajal nad hülgasid oma eelistuse, kuid liikusid tagasi pärast Venemaa-Ukraina sõja algust. Kas nad ka valimispäeval oma hääle oravatele annavad, ei ole kindel,» arutles Mölder.

EKRE ja Keskerakonna toetuse trendides Mölderi sõnul on näha hetkelist aeglustumist, kuid ei saa öelda, kas see tähendab suunamuutust või mitte. «Sama võib öelda ka Eesti 200 toetuse kohta. Kuigi nende reiting on viimastel nädalatel kasvanud, siis vähemalt praegusel nädalal enam kasvu täheldada ei saa. Nende positsioon on hea eestlastest valijate hulgas, kuid vene valijate seas on see praeguseks langenud tasemele, kus ta oli eelmistel valimistel,» ütles Mölder.

Kui valimised peaksid toimuma praegu, siis uues riigikogus saaks Reformierakond 35 kohta, EKRE 22 kohta, Keskerakond 20 kohta, Eesti 200 11 kohta, sotsiaaldemokraadid seitse kohta ning Isamaa kuus kohta.

«Koalitsioonivõimalused võrreldes eelmise nädalaga muutunud ei ole. Reformierakond saaks valitsuse moodustada kas Keskerakonnaga või Eesti 200-ga ning lisaks sotside või Isamaaga. EKRE, Keskerakond ja Isamaa riigikogu enamust kokku ei saaks. Reformierakonnata valitsus oleks mõeldav siis, kui Eesti 200 või sotsiaaldemokraadid oleksid valmis osalema koalitsioonis, kuhu kuulub ka EKRE,» lisas Mölder.