VALIMISED 2023 ⟩ Kuidas Hääleandja töötab?

Foto: Postimees

Postimehe Hääleandja kõige esmasem ja olulisem eesmärk on viia kokku sarnaste väärtustega valijad ja poliitikud, kirjutab politoloog Martin Mölder.

Üldine kirjeldus

Küsimused on valdavalt valitud nii, et nad puudutaksid pigem põhimõttelisi välispoliitilisi ja majanduslikke teemasid või sotsiaalseid väärtusi. Valimistel annab iga valija oma hääle kandidaadile, kes tema arvates peaks järgmised neli aastat Eesti poliitikat kujundama. Ei ole võimalik teada, mida tulevik toob, kuid on võimalik määrata, millises suunas valija või poliitik vaatavad. Kes oleks näiteks neli aastat tagasi võinud oletada, et nüüd lahkuva riigikogu ametiaega jäävad defineerima koroona, energiakriis ja Venemaa-Ukraina sõda.

Väärtused aitavad päevapoliitikast kaugemale vaadata. Nad on valimisloosungitest ettenägematutest tulevikusündmustest üldisemad ja põhimõttelisemad küsimused, mis ei vaju valimiskampaania lõppedes unustusehõlma. Nad annavad meile aimu, mille eest üks või teine kandidaat võiks ka tulevikus seista. Nende põhjal on võimalik otsustada, kes oleks iga valija jaoks kõige sobivam rahvaesindaja. Oleme palunud riigikogu valimistel kandideerivatel kandidaatidel ära täita Hääleandja küsimustik, mis puudutab just nende endi väärtushinnanguid erinevates majanduslikes ja sotsiaalsetes küsimustes. Valijad saavad vastata täpselt samadele küsimustele ning selle põhjal on võimalik öelda, millised kandidaadid on valija väärtushinnangutele kõige sarnasemad ja millised mitte.

2023. aasta riigikogu valimisteks koostatud Hääleandja koosneb 29-st küsimusest. Iga teema ei ole iga üksiku valija või poliitiku jaoks samaväärselt oluline. Seega on kokkusobivuse määratlemisel arvestatud üksnes neid küsimusi, mis on valija jaoks olulised. Vastused igale küsimusele võisid langeda kahele poolsusele ning kokkusobivuse arvutamisel on määravaks nii see, kummal poolusel on valija ja kandidaat kui ka see, millised on nende vastused ühe pooluse sees. Oleme eeldanud, et ebakindla positsiooniga valija («pigem jah» või «pigem ei») eelistab kindla positsiooniga kandidaati («jah» või «ei») rohkem kui kindla seisukohaga valija ebakindla seisukohaga kandidaati. Ebakindel vastus näitab, et seisukoht on vaid osaliselt «jah» või osaliselt «ei». Kindla seisukohaga valija jaoks paikneb ebakindla seisukohaga kandidaat seega antud teemal vastaspooluse suunas. Samal põhjusel ei ole ebakindla seisukohaga valija ning ebakindla seisukohaga kandidaadi kokkusobivuse skoor sama suur kui kindla seisukohaga valija ja kandidaadi.

Kokkusobivuse arvutamise algoritm töötab järgnevalt. Igale vastusevariandile on määratud arvuline väärtus («jah» 4, «pigem jah» 3, «pigem ei» 2, «ei» 1) ning eraldi on ära märgitud need küsimused, kus vastaja või kandidaat on öelnud, et see teema ei ole tema jaoks oluline.

Iga küsimuse puhul, mis on nii vastaja kui ka kandidaadi jaoks oluline, on kokkusobivuspunktid arvutatud järgnevalt.

● Kui valija ja poliitik on oma vastustes erinevatel poolustel, siis nende väärtushinnangud lahknevad ning kokkusobivuspunktid on negatiivsed lähtuvalt absoluutkaugusest antud skaalal. Näiteks kui vastaja vastus on «pigem jah» (3) ja poliitiku vastus on «ei» (1), siis nende kahe vastuse kaugus on 3-1=2 ning kuna tegemist on vastustega erinevatel poolustel, on kokkusobivuspunktid selle küsimuse puhul -2. Konkreetsete vastusevariantide puhul on punktid seega järgnevad:

o Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «ei»/«jah», -3 punkti.

o Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «pigem ei»/«pigem jah», -2 punkti.

o Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «ei»/«jah», -2 punkti.

o Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «pigem ei»/«pigem jah», -1 punkt.

● Kui valija ja kandidaadi vastused on samal poolusel, on kokkusobivuspunktid positiivsed ja määratakse järgnevalt:

o Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «jah»/«ei», +3 punkti.

o Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «pigem jah»/«pigem ei», +2 punkti.

o Valija vastus «pigem jah»/«pigem ei» ning kandidaadi vastus «jah»/«ei», +2 punkti.

o Valija vastus «jah»/«ei» ning kandidaadi vastus «pigem jah»/«pigem ei», +1 punkti.

Niimoodi arvutatakse välja sarnasuse või erinevuse punktid iga küsimuse puhul, mis on nii valija kui ka kandidaadi jaoks oluline ning liidetakse kokku. Saadud summa jagatakse maksimaalse kokkulangevuse skooriga, mis nende küsimuste puhul oleks olnud võimalik. Näiteks oletame, et nii valija kui ka poliitiku jaoks olid olulised 10 teemat ning nende puhul tuli kokku +15 kokkusobivuspunkti. Kümne küsimuse puhul oleks olnud võimalik saada maksimaalselt 30 kokkusobivuspunkti. Järelikult on selle valija ja selle kandidaadi kokkusobivus 15/30 ehk +0.5 (ehk 50%). Kui samas olukorras oleks valijale olnud olulised 20 teemat ning nendest 20-st teemast oleks poliitikule olnud olulised ainult 10, oleks aga lõplik kokkusobivus +0.5 korda 10/20 ehk +0.25 (ehk 25%), st. poole väiksem, kuna pooled teemad, mis olid valija jaoks olulised, ei olnud kandidaadile olulised. Nende küsimuste osas informatsioon puudub, mille põhjal kokkusobivust (kas tõmmet või tõuget) määrata. Taoliselt arvutatuna on arvamuste lahknevus/kokkusobivus skaalal -1 (-100%) uni +1 (+100%).

Tulemuste kuvamisel valijale on kandidaadi ja valija vaheline kokkusobivus teisendatud skaalale 0 kuni 100, kus 0 (algsel skaalal -100%) tähendab seda, et valijal ja kandidaadil on kõigis valija jaoks olulistes küsimustes maksimaalselt erinevad seisukohad (ühel «jah» ja teisel «ei») ning 100 (algsel skaalal +100%) tähendab seda, et mõlemal on täpselt samad ja kindlad seisukohad («jah» ning «jah» või «ei» ning «ei»).

Tasub meeles pidada, et täpselt samad vastused kandidaadi ja valija puhul ei pruugi tähendada seda, et kokkusobivusskoor oleks 100. Hääleandja poolt arvutatud kokkusobivuse skoor väljendab seda, kui kindel on võimalik olla, et nende konkreetsed seisukohad on täpselt samad, võttes arvesse seda ebakindlust, mis sisaldub «pigem jah» ja «pigem ei» vastustes. Vastava algoritmi testimisel oli näha, et kokkusobivuse skoorid, mis on suuremad kui 75 (skaalal 0 kuni 100), on reaalselt väga harva esinevad ning näitavad väga tugevat sarnasust valija ja kandidaadi vahel.

Sobivuse astmete kirjeldus:

Lühike kirjeldus:

● 0 kuni 20: Täielikult vastandlikud väärtused.

● 20 kuni 35: Valdavalt vastandlikud väärtused.

● 35 kuni 45: Mõõdukalt vastandlikud väärtused.

● 45 kuni 55: Väärtused ei tõmba ega tõuka.

● 55 kuni 65: Mõõdukalt sarnased väärtused.

● 65 kuni 80: Valdavalt sarnased väärtused.

● 80 kuni 100: Täielikult sarnased väärtused.

Pikk kirjeldus:

● 0 kuni 20: Täielikult vastandlikud väärtused. Te olete praktiliselt kõikides olulistes küsimustes eri meelel ning teie eriarvamused on väga selged.

● 20 kuni 35: Valdavalt vastandlikud väärtused. Te olete väga paljudes olulistes küsimustes eri meelel ning teie eriarvamused on kohati väga selged.

● 35 kuni 45: Mõõdukalt vastandlikud väärtused. Te olete paljudes olulistes küsimustes eri meelel, kuid teie eriarvamused ei ole väga suured.

● 45 kuni 55: Väärtused ei tõmba ega tõuka. Osades olulistes küsimustes olete samal meelel, osades eri meelel ning ei ole võimalik öelda, et teie väärtused üldiselt väga selgelt langeksid kokku või lahku.

● 55 kuni 65: Mõõdukalt sarnased väärtused. Te olete paljudes olulistes küsimustes samal meelel, kuid teie seisukohtade kokkulangevus ei ole väga suur.

● 65 kuni 80: Valdavalt sarnased väärtused. Te olete väga paljudes olulistes küsimustes samal meelel ning teie seisukohtade kokkulangevus on märkimisväärne.

● 80 kuni 100: Täielikult sarnased väärtused. Te olete praktiliselt kõikides olulistes küsimustes täpselt samal meelel.

Poliitiline maastik

Mõned küsimused puudutavad majanduslikke (parempoolseid või vasakpoolseid) või sotsiaalseid (liberaalseid või konservatiivseid) väärtushinnanguid. Nende alusel on võimalik määrata nii valija kui ka kandidaatide ligikaudsed positsioonid poliitilises ruumis. «Parempoolne» positsioon tähendab vaba ettevõtluse, ettevõtete ja individuaalse majandusliku vastutuse väärtustamist ning «vasakpoolne» pooldab riigi sekkuvat ja reguleerivat rolli majanduses. «Konservatiivne» positsioon tähendab kollektiivsete rahvuslike-kultuuriliste ja traditsiooniliste väärtuste pooldamist ning «liberaalne» tähendab individuaalsete õiguste ja vabaduste eelistamist muuhulgas perekonna või rahvuse ees.

Allpool olev tabel näitab, kuidas küsimused jaotuvad kahele ideoloogilisele mõõtmele ning kuidas küsimuste vastused on asukoha arvutamiseks arvuliselt kodeeritud. Lõplik asukoht kummagi mõõtme puhul on punktide summa jagatud vastava mõõtme küsimuste arv korrutatud kahega (kuna iga küsimuse eest on võimalik saada maksimaalselt kaks punkti). Nii jäävad mõlema mõõtme lõpptulemused skaalale -1 (liberaalne või vasakpoolne) kuni +1 (konservatiivne või parempoolne).