Kallas: meil pole Nursipalu eriplaneeringuks aega, Venemaa pole oma mõtetest loobunud (4)
15. veebruar 2023, 13:17
Peaminister Kaja Kallas (RE) selgitas riigikogu infotunnis Keskerakonna fraktsiooni küsimuse vastuseks, et Nursipalu harjutusvälja puhul ei ole mõttekas aastatepikkust eriplaneeringut kasutada, sest praeguse sõja ajal ei ole selleks julgeoleku mõttes lihtsalt aega.
Tõnis Mölder (KE) päris peaministrilt, miks ei ole Nursipalu harjutusväljaga kiiremini edasi mindud, eriti kui Reformierakond on toonitanud selle vajadust.
Mölder tõi näiteks eriplaneeringu: «Miks te ei liigu eriplaneeringu teed pidi või mingisuguse teistsuguse otsuse kaudu, mis muidugi tähendab seda, et erinevaid uuringuid ja erinevaid hinnanguid tuleb ikkagi teha?» küsis saadik.
Kallas vastas talle, et eriplaneering võtaks aega kuus kuni kaheksa aastat. «Me teame seda, et meil on käimas täiemahuline sõda Ukrainas, ja me teame ka seda, et Venemaa ei ole mitte kuidagi loobunud mõtetest ka meie suunas ja nendest eesmärkidest, mis neil on,» selgitas peaminister.
«Seega, mis iganes juhtub Ukrainas – loodame, et see lõpeb Ukraina võiduga –, aga juhul, kui ei lõpe, siis on selge, et Venemaa astub järgmised sammud ja võtab järgmised ampsud. Ja see võib juhtuda, nagu oli välisluureameti raportis. See paus võib olla neli aastat, aga see on see aeg, mis meil on. Ehk siis meil tegelikult ei ole nii pikka aega, nagu see eriplaneering võimaldab,» lisas Kallas.
Kallas rääkis ka riigikaitselisest erandist, mis jääb Nursipalu laiendamiseks juriidiliselt liiga kitsaks – selleks tuleks seadust täiendada. «Meil on tulemas valimised. Ükski riigikogu selle kahe nädala jooksul või õigemini pooleteise nädala jooksul, mis riigikogu veel toimib, ei jõua seda seadust niimoodi menetleda, et see saaks vastu võetud enne valimisi. Ja seetõttu on õige, et see jääb pärast valimisi,» viitas ta Reformierakonna fraktsiooni otsusele jätta Nursipalu laiendus järgmise riigikogu otsustada.
Kallas selgitas, et harjutusvälja laiendamise protsessi saanuks ajada kahte moodi: suheldes esmalt kohalikega, nagu tema sõnul demokraatlikus riigis seda ka tehti, või siis saanuks teha otsuse tagaselja ning teavitada rahvast, et nüüd on nii.
«Teatavasti on selle kaardistuse käigus harjutusala juba vähenenud 12 000 hektarilt 10 000 hektarile – just selleks, et inimeste huvidega võimalikult palju arvestada,» märkis Kallas.