Riigikogu arutas olulise tähtsusega riikliku küsimusena inimarengu aruannet

BNS
Copy
Helmen Kütt kõnepuldis riigikogus
Helmen Kütt kõnepuldis riigikogus Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu arutas teisipäeval sotsiaalkomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse «Eesti inimarengu aruanne 2023», kus arutelu heitis valgust asjaolule, et suur osa inimeste heaolu mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda.

Ettekande tegid sotsiaalkomisjoni esimees Helmen Kütt (SDE), Eesti inimarengu aruande 2023 peatoimetaja, Tallinna ülikooli sotsiaaltervishoiu professor Merike Sisask, aruande peatüki «Füüsiline keskkond ja vaimne heaolu» toimetaja, Tallinna tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping ja sotsiaalministeeriumi vaimse tervise osakonna juhataja Anniki Lai.

Aruande peatoimetaja Merike Sisask tõi oma ettekandes esile, et Eesti on jõudnud inimarengus kõrge tasemega riikide hulka, inimeste igapäevaelu põhiküsimus pole enam ellujäämine, vaid parem elukvaliteet ühes pürgimusega olla vaimselt terve. Tema sõnul saab inimareng jätkuda ka ebakindlal globaalsete kriiside – pandeemiate, kliimamuutuse, sõjaohu – ajastul, kui inimeste vaimset tervist hoida ja kaitsta.

Sisask märkis, et inimeste vaimne tervis ja ühiskonna valmisolek kriisideks sõltub inimeste sotsiaalsest ja emotsionaalsest turvatundest ning seotusest kogukonnaga. «Kui kuuluvus- ja turvatunne väheneb või kaob, siis väheneb ka vaimne heaolu ning suureneb risk vaimse tervise probleemide tekkeks. Tunne, et minu arvamuste ja vajadustega ei arvestata, tekitab pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo tarbimist ja polariseerumist ning üldist usaldamatust riigi ja teiste inimeste suhtes,» selgitas ta.

Samuti osutas ta, et vaimse tervise spetsialistide puudus ja teenuste kehv kättesaadavus on ühiskonnas teadvustatud ja väga oluline probleem. «See on signaal sellest, et me tegeleme probleemidega liiga hilja. Me tegeleme vaimse tervisega siis, kui probleemid on kaugele arenenud, on tekkinud diagnoositavad häired. Siis on, jah, inimesel vaja pääseda psühhiaatri juurde. Enne seda on palju muid võimalusi enda vaimset tervist hoida ja abi saada,» toonitas Sisask ja lisas, et tung spetsialistide abi poole ei ole ainult halb sõnum. «Sellel on ka positiivne pool ja see tähendab, et inimestel on suurem teadlikkus. /---/ Pole piinlik abi otsida, kui ma seda tõesti vajan. Aga ikkagi, oluline on häirete ravi ja probleemide ennetuse mõistlik tasakaal.»

Tallinna tehnikaülikooli professor Helen Sooväli-Sepping tõi esile, et vaimne tervis on poliitikateülene teema ja suur osa vaimse tervise mõjuteguritest asub väljaspool tervishoiuvaldkonda. «Näiteks ruumiline planeerimine, transport ja selle planeerimine, eluasemepoliitika, regionaalpoliitika, keskkonnapoliitika, kliimapoliitika,» loetles professor valdkondi, mis kõik mõjutavad inimeste vaimset tervist.

«Kõigepealt mul on teile positiivseid uudiseid. Esimene positiivne sõnum on see, mida võime välja tuua erinevatel uuringutel põhineval teadmisel, et Eestis on inimestel piisavalt palju võimalusi nautida vaikust ja eraldatust looduses eemal inimtekkelistest objektidest. Euroopa kontekstis on see midagi erakordset,» sõnas ta ja rõhutas, et mida puhtam ja looduslikum on elukeskkond, seda vaimselt tugevama vastupanuvõimega on ühiskond. «Looduslähedus toetab vaimset heaolu.»

Sooväli-Sepping lisas, et kvaliteetse elukeskkonna kraadiklaas on eakad ja lapsed. «Kas vaikust ja puhkust saab nautida ainult autot omav elanikkond või milline on ligipääs rohealadele linnas sotsiaalselt haavatavatele gruppidele, nagu näiteks eakad ja lapsed?»

Professori sõnul vajab ruumiplaneerimise, liikuvuse ja arhitektuuri seostamine vaimse heaoluga süvendatud selgitamist, kuna Eestis puudub avalikus sektoris hea praktika loodava taristu, ehitusobjekti või planeeringu mõju hindamiseks inimeste vaimse tervise ja heaolu seisukohast. Sooväli-Sepping tõi keskkonnast tuleneva riskina esile õhusaaste.

«Tallinna ja Tartu kesklinna lasteasutuste vahetus läheduses on avalikus kasutuses või asutuste töötajatele mõeldud parkimiskohad, mis saastavad laste mängimis- ja liikumisruumi ning mõjuvad tervisele negatiivselt. Paljudes Euroopa riikides, nagu näiteks Hollandis või Ühendkuningriigis on parkimine lasteasutuste juures keelatud,» selgitas professor.

Samuti tõi ta esile müra, kui väga salakavalat negatiivse tervisemõjuga saasteallikat ning rõhutas, et keskkonnasaaste mõju vaimsele tervisele on arutuse all ka põllumajanduses. Nimelt teeb muret umbrohutõrjeks kasutatav glüfosaat.

«Glüfosaadi sattumisel soolestikku võib see tingida mikrobioomi muutusi, mis omakorda võivad esile kutsuda ärevust ja depressiooni. Riigikontrolli audit viitas, et taimekaitsevahendite reostus põhjavees on hakanud suurenema. Samuti on suurenenud nitraadi sisaldus põhjavees. Nitraadiga saastunud vee kasutamine aga võib tekitada depressiooni sümptomeid,» selgitas ta.

Läbirääkimistel võtsid sõna Õnne Pillak (RE) ja Priit Sibul (I).

Tagasi üles