NORSTATI REITINGUD ⟩ Reformierakond suurendas EKREga vahet (21)
3. märts 2023, 14:56
MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös valminud erakondade toetusreitingute värskete tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,6, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 20,9, ja Keskerakonda 18,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.
Viimased koondtulemused kajastavad küsitlusperioodi 7. veebruarist 3. märtsini ning kokku küsitleti 4000 valimisealist Eesti Vabariigi kodanikku.
Viimaste tulemuste põhjal on vahetult enne valimisi peatunud Reformierakonna ligi kolm kuud kestnud langustrend. Teisel kohal oleva EKRE toetus on võrreldes käesoleva nädala alguses avaldatud tulemustega 1,8 protsendipunkti võrra langenud. Keskerakonna toetus nädala alguse seisuga võrreldes märkimisväärselt ei muutunud, kuid viimase kolme nädala jooksul on kaotatud oma toetusest 1,8 protsendipunkti. Reformierakonna edu EKRE ees on 7,7 protsendipunkti ning EKRE edu Keskerakonna ees 2,8 protsendipunkti.
Esikolmikule järgnevad Eesti 200 (11,2), Isamaa (8,7) ning Sotsiaaldemokraatlik Erakond (7,5). Eesti 200 toetus on valimiste nädalal tõusnud 1,7 protsendipunkti võrra, Isamaa ja sotside toetus märkimisväärselt muutunud ei ole.
Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,8% ja opositsioonierakondi 39% vastajatest.
Kui need viimased toetusprotsendid peaksid riigikogu kohtadeks muutuma, siis saaks Reformierakond ilmselt 33 kohta, EKRE 23 kohta, Keskerakond 19 kohta, Eesti 200 11 kohta, Isamaa 8 kohta ning Sotsiaaldemokraadid 7 kohta.
KOMMENTAAR
Martin Mölder, politoloog
Viimased päevad on erakondade võimalike toetusnumbrite osas toonud oma jagu segadust. Kõik küsitlusfirmad, ka need, keda muidu nagu üldse ei eksisteerigi, tulevad viimasel hetkel välja oma oletustega võimalike valimistulemuste kohta. Ei tasu selles informatsiooni paljususes pead kaotada. Valimiste nädal on mitmes mõttes erakordne nädal, kus osade valijate eelistused on juba materialiseerunud, teised aga ootavad valimispäeva ning võibolla mõtlevad veel järele, kelle poolt hääletada kui üldse. Sellises kontekstis on valijate eelistusi äärmiselt keeruline hinnata. Norstati ja Ühiskonnauuringute instituudi reitingute puhul tuleb vaadata nagu ikka nelja nädala koondtulemusi, mitte üksikute nädalate tulemusi eraldi, sest nädalatulemustes on liiga palju juhuslikku kõikumist.
Valimiste nädalal läbi viidud küsitluse tulemused ning Norstati uus nelja nädala koondtulemus näitab, et Reform läheb valimispäevale vastu tugevas positsioonis. Kõik märgid viitavad sellele, et nad kordavad oma eelmist valimistulemust. EKRE positsioon on võrreldes eelmise kahe nädalaga mõnevõrra nõrgenenud, kuid viimased koondtulemused annavad siiski alust arvata, et nende toetus tuleb üle 20 protsendi piiri. Nad edestavad, küll võibolla napilt, Keskerakonda, kelle toetus jääb paar protsendipunkti 20-le alla. Samuti näitavad kõige viimased tulemused, et oma positsiooni on parandanud Eesti 200 ning võib oodata, et nad ületavad oma toetuses 10% piiri. Veel hiljuti tundus, et nad on langemas alla kümne protsendi. Isamaa toetus tõotab valimispäeval praeguse seisuga tulla umbes 9 protsendi kandis ning Sotside oma jääb 7 protsendi piirimaile. Ning on näha, et Parempoolsed ja Rohelised Riigikogu valimiste künnist ei ületa.
Kui need viimased toetusprotsendid peaksid Riigikogu kohtadeks muutuma, siis saaks Reformierakond ilmselt 33 kohta, EKRE 23 kohta, Keskerakond 19 kohta, Eesti 200 11 kohta, Isamaa 8 kohta ning Sotsiaaldemokraadid 7 kohta. Erienvad koalitsioonivõimalused sellises Riigikogus oleksid väga haprad ning võimalikel kombinatsioonidel oleks õhkõrn enamus. Murdosad protsentidest häältes võivad siin mõjutada, kas üks koht liigub ühes või teises suunas, ja see omakorda mõjutada, milline valitsus on tõenäoline ja milline mitte. Kindel on see, et valimistele järgnev koalitsiooni moodustamise protsess tuleb äärmiselt põnev.
Aega hääletada on veel enam kui kaks päeva ning umbes pooled nendest, kes lõppkokkuvõttes valima lähevad, pole veel oma häält saanud anda. Ning e-hääletajatel on võimalus oma häält veel muuta. Kõik see tähendab, et need numbrid ei ole lõplikult kivisse raiutud. On mõeldav, et mõni erakond liigutab oma toetust veel mõne protsendipunkti jagu siia või sinna. Enne valimisi kostub palju üleskutseid pealtnäha poliitikavälistelt inimestelt, kes ütlevad, et sa tohid ainult nende erakondade poolt hääletada aga nende poolt sa kindlasti ei tohi. Valijad peaksid neid üleskutseid ignoreerima. Vabas ja demokraatlikus ühiskonnas ei ole kohane kellelegi teisele öelda, millise erakonna või kandidaadi poolt sa tohid ja millise poolt sa ei tohi hääletada. Iga valija on oma otsustes vaba ja teeb need oma enda maailmavaateliste eelistuste, südametunnistuse või millegi muu järgi.