Riigikogu liige välistab kesk- ja reformierakondlaste liidu, ülejäänud väldivad EKREt (2)

Anita Avakova
, portaali Rus.Postimees ajakirjanik
Copy
Riigikogu valimised 2023.
Riigikogu valimised 2023. Foto: Urmas Luik

Valimiseelsed reitingud üllatavad: toetus EKRE-le on mõne küsitluse järgi viimase nädalaga kasvanud ning veel hiljuti Reformierakonnast kõvasti maha jäänud erakond hingab nüüd talle kuklasse ja mõnel pool isegi edestab reformierakondlasi. Rus.Postimees otsustas venekeelsetelt poliitikutelt küsida nende valimiseelsete tunnete kohta: milline koalitsioon on nende hinnangul kõige tõenäolisem ja milliste erakondade koostöö on täiesti välistatud?

Jurist ja reformierakondlane Jevgeni Krištafovitš leiab, et Reformierakonna ja EKRE koalitsioon on täiesti välistatud. «Võimalikud on ka teistsugused koalitsioonid,» märkis poliitik, kuid möönis, et spekuleerida on raske, kuna küsitluste tulemused näitavad diametraalselt erinevat pilti.

«Jah, see on äärmiselt ebasoodne trend. Ühest küljest ei ole Ühiskonnauuringute Instituut ja Norstat täiesti sõltumatud institutsioonid, seetõttu võivad nende tulemused vahetult enne valimisi näidata nii-öelda suunatud sotsioloogia märke,» selgitas Krištafovitš küsitluste tulemusi.

«Sellegipoolest saan ma väga hästi aru, et liberaalne ja konservatiivne tiib on finišijoonel suhteliselt võrdses seisus. Seetõttu peavad kõik nende suundade toetajad mobiliseerima oma jõu nii aktiivselt kui võimalik,» ütles Krištafovitš.

MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja Norstati tellitud värskest küsitlusest selgub, et viimasel neljal nädalal Reformierakond veel edestab EKREt. Postimehe sama küsitluse põhjal tehtud arvutused näitavad aga, et EKRE oli vähemalt eelmisel nädalal Reformierakonnast eespool.

Sotsioloogiateenistuse Kantar Emor viimase uuringu järgi toetas reformierakondlasi 29 protsenti vastajatest, keskerakondlasi 16, Eesti 200 liikmeid 15,3 ja EKREt vaid 14,3 protsenti.

Uuringu tegi ka RAIT Faktum & Ariko. Nemad erakondi püsipingeritta ei sea, kuid traditsiooniliselt tehakse niisugune uuring vahetult enne valimisi. Reformierakondlasi toetab nende uuringu tulemuste järgi 24, EKREt 22, keskerakondlasi 17 protsenti.

Riigikogu liige ja Kohtla-Järve linnavolikogu esimees Eduard Odinets (SDE) usub, et me liigume Reformierakonna, sotsiaaldemokraatide ja Eesti 200 koalitsiooni poole. Odinetsi hinnangul on vähetõenäoline, et koalitsiooni moodustavad EKRE, Isamaa ja Keskerakond, nagu juhtus viimastel valimistel.

«Samuti arvan, et paljud erakonnad, sealhulgas sotsiaaldemokraadid, välistavad koalitsiooni EKREga, mis ahendab koalitsioonide võimalusi,» märkis ta.

Pingeliste edetabelite kohta ütleb Odinets, et need on pigem erandid. «Ilmselt sõltub see sellest, kuidas küsitlus tehti, milline oli valim jne. Ükski varasem edetabel ei näidanud EKRE võitu, ma ei usu sellesse,» ütles Odinets.

Keskerakondlasest riigikogu liige Maria Jufereva-Skuratovski sõnas, et ta tõepoolest ei tea, kuidas valimised lõppevad, kuid reformierakondlaste ja keskerakondlaste koalitsiooni välistas ta kindlalt: «Mulle tundub, et me ei saa loota Keskerakonna ja Reformierakonna koalitsioonile, sest meie koostöö ebaõnnestus. Pärast seda, kui nad meid välja viskasid, ei kujuta ma seda hästi ette. Ma ei usu, et reformierakondlaste psühholoogias oleks midagi muutunud.»

Jufereva-Skuratovski ütles, et ta ei muretse edetabelite pärast. Pigem on ta keskendunud ja pinges sel põhjusel, et küsitluste tulemused on väga erinevad: «Ma lihtsalt ei tea, millistele hinnangutele võiks praegu toetuda. Niisugune tohutu vastuolu annab vaid mõista, et praegu ei saa milleski kindel olla.»

Ka Narva linnavolikogu liige Deniss Lartšenko on seda meelt, et pidevalt muutuvaid edetabeleid arvesse võttes on olukorra arengut raske ennustada.

«Vahetult enne valimisi ütlesid kõik, et pole küsimustki, milliseid väärtusi Eesti elanikkond toetab, liberaalseid või konservatiivsemaid. Praegu näeme edetabelite põhjal, et nende polaarsuste vahel on vastasseis. Seetõttu on oluline, et inimesed tõesti valima tuleksid,» ärgitas Lartšenko.

Rahvasaadik märkis ka, et praegu on Narvas valimisaktiivsus väga madal – umbes kaks ja pool tuhat inimest. Samas märkis ta, et kõik võib muutuda, kuna traditsiooniliselt lähevad Ida-Virumaa elanikud viimasel valimispäeval valimisjaoskonda. Lartšenko sõnul on Ida-Virumaal kõigil peaaegu võrdsed võimalused.

«Ida-Virumaal on tänavu palju tegijaid. Kui 2019. aastal oli vastasseis Katri Raigi ja Mihhail Stalnuhhini vahel ning nende auditoorium oli väga erinev, siis nüüd on meil näiteks Aivo Peterson, Stalnuhhin, Aleksei Jevgrafov. Eesti 200-le, kes on nüüd uued tegijad, on konkurendid nii reformierakondlased kui ka sotsiaaldemokraadid,» võttis Lartšenko kokku.

Tagasi üles