Valimistrall läbi, reaalsus kodus: kärped võivad küündida miljardini

Raudse leedi Kaja Kallase käepigistus eile Stenbocki majas võimalikke tulevasi koalitsioonipartnereid Jevgeni Ossinovskit (Sotsiaaldemokraadid, ülemisel pildil) ja Kristina Kallast (Eesti 200) tervitades. Foto: Eero Vabamägi

• Uues riigieelarves võib tulla miljardi jagu kärpeid.
• Ainult majanduskasvule loota ei maksa.
• Vaadata võiks peretoetuste, tasuta ühistranspordi, üürimajade poole.

Reformierakond ei ole saladust teinud, et soovib mugava koalitsiooni näol ootamatult sülle kukkunud võimalust ära kasutada ja riigi rahakotis korra majja lüüa. Seega on oodata suuri kärpeid.

Veel valimiste eel olid oravad justkui leppinud, et tulgu valimistulemus milline iganes, võimalused tasakaalus eelarve poole liikuda saavad olema uues koalitsioonis napid. Pühapäevased riigikogu valimised aga üllatasid ja andsid neile soodsa võimuliidu.

Teisipäeval ütles peaminister Kaja Kallas (RE) Vikerraadio saates «Stuudios on peaminister», et loodetust kehvemad majandusnäitajad sel aastal ilmselt negatiivset lisaeelarvet tegema ei sunni, kuid kõik ministeeriumid peavad järgmise aasta eelarvet koostades arvestama kärbetega.

Riigieelarve tasakaalu saamiseks võib järgmisel aastal olla vaja leida kärpekohti umbes miljardi euro ulatuses, ütles päev hiljem rahandusminister Annely Akkermann (RE). «Tõepoolest – miljardi jagu tuleb tasakaalu suunas liikumiseks püsikulusid vähenda,» ütles Akkermann Vikerraadio saates «Uudis +».

Võib-olla kõige halvem on Akkermanni sõnul asjaolu, et eelmise aasta neljanda kvartali majanduslangus oli esialgsetel andmetel neli protsenti. «See näitab, et eelarve tegemisel majanduskasvu peale väga palju loota ei saa,» tõdes ta ja tunnistas, et lihtne järgmise aasta eelarve ja nelja aasta eelarvestrateegia (RES) kokkupanemine ei ole.

Akkermanni sõnul oodatakse 6. aprillil avaldatavat rahandusministeeriumi kevadist majandusprognoosi, mis koos suvise majandusprognoosiga saavad uue riigieelarve ja RESi koostamise aluseks.

Uus koalitsioon võtab põhjalikuks arutamiseks aega

Koalitsiooniläbirääkimised algasid: pressikonverentsil rääkisid esimese päeva õhtul Lauri Läänemets, Kaja Kallas ja Lauri Hussar. Foto: Taavi Sepp

Reformierakond, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) alustasid eile koalitsioonikõnelusi uue valitsuse loomiseks. Esimesel kohtumisel saadi ülevaade riigi rahaasjadest ning pandi paika plaan edasiseks. Sel korral plaanitakse kõnelusi pidada pikalt ja põhjalikult.

Reformierakonna esimees Kaja Kallas sõnas Postimehele, et riigi rahaline seis on üsna keeruline ning kindlasti tuleb uuel valitsusel teha suuri reforme, et riiki sellisel kujul üleval pidada. «Kõik koalitsioonipartnerid olid nõus, et peame igasse valdkonda sisse vaatama, mida me teeme ja kuidas teeme ja kas seda on võimalik teha kuidagi teistmoodi, et kulusid kokku hoida,» sõnas ta. Küsimusele, mida võiks kärpima hakata, vastas ta, et kõigepealt proovitakse leida reformikohti. «Kõige viimasena vaatame riigieelarvet ja makse, sest umbes kolme nädala pärast tuleb majandusprognoos, mis pilti klaarimaks lööb – et kuidas rahaliselt kõik need asjad peaksid kokku jooksma,» ütles ta.

Eesti 200 esimees Lauri Hussar kordas pressikonverentsil, et esimese kohtumise kogemus oli tema jaoks äärmiselt rõõmustav ja koostöötahe erakondade vahel on väga tugev. «Ma usun, et meil saavad olema väga põnevad nädalad,» lisas ta. Hussari sõnul on Eesti 200 jaoks oluline teha reforme roheenergeetikas, rääkida haridusest ning ka digiriigi arendamisega seotud sammud on tähtsad.

SDE esimees Lauri Läänemets ütles, et laua taga räägitu vastas sotside ootustele ning valitsust ei minda tegema peenhäälestuse eesmärgiga. «Proovime lisaks erinevatele üksikutele teemadele otsa vaadata ka Eesti suurematele väljakutsetele,» kõneles ta. Sotside jaoks on loodavas koalitsioonis tähtsaimateks teemadeks inimeste toimetulek, regionaalse ebavõrdsuse vähendamine ning kliima- ja roheteemad. «Tänase päeva pealt oleme väga positiivselt meelestatud,» kinnitas Läänemets.

Lisaks viitasid erakondade esimehed pressikonverentsil, et koalitsioonikõnelused võetakse sel korral ette põhjalikumalt kui varem, kuna praegu on EKRE kaebuse tõttu valimistulemuse väljakuulutamisega aega. Plaan on üksteist tundma õppida ning võtta teemade arutamiseks rohkem aega. «Me peame põhjalikult läbi rääkima kõiki teemasid ja kõiki probleeme, mis nelja aasta jooksul võivad üles tulla. Seetõttu võtavad läbirääkimised kindlasti aega ja selle aja me võtame,» sõnas Kallas.

Lisaks plaanitakse arutada keerulisemaid küsimusi, mis on varem unarusse jäänud. «On terve rida teemasid, mis on seisnud selle taga, et me pole eelmistes koalitsioonides saanud nendes teemades kokkulepet. Nüüd vaatame, kas selles koalitsioonis saame, et saaks n-ö kännu tagant ära,» lisas Kallas, tuues ühe suure teemana välja rohereformide tegemise. Tarvo Madsen

Valimistel ei oldud ausad

Tasakaalus eelarve valimiskampaanias oma lipulaev-lubaduseks seadnud Parempoolsete juhi Lavly Perlingu sõnul on kokkuhoid ja kärped tervitatavad. Samas ei olnud aga oravad Perlingu sõnul oma valijatega ausad. Ta viitas, et rahandusministeeriumi analüüsi andmetel oli just nende valimislubadus kõige kallim (ligi 500 miljonit, et kaotada nn maksuküür tulumaksuvaba summa arvestamisel – M. P.). «Kuidas saab nii olla, et enne oli üle kahe miljardi see kulu, mida Reformierakond rahandusministeeriumi andmetel valimislubadustena valijatele pakkus, ja täna räägitakse miljardist kokkuhoiust?» küsis Perling, kes jätaks ära Reformierakonna ja Eesti 200 välja käidud maksuküüru kaotamise.

Perling pakkus välja veel mõne kokkuhoiukoha: «Peretoetuste eelnõuga seotud kulud, sealhulgas indekseerimine. Muidugi tasuta ühistransport, aga ka riigiaparaadi halduskulud, riiklikud üürimajad. Aga ka valitsusele endale nende enda parema äranägemise järgi jaotatava raha [nn ministeeriumide katuseraha ehk otsetoetused investeeringuteks ja tegevustoetusteks] hulk peab vähenema. Kohe tuleb vaadata ka seda, kus on majanduskasvu kohad.»

Toetuste asemel võinuks makse langetada

Endine riigihalduse minister, keskerakondlane Jaak Aab ei oska riigiaparaadi kärpekohti soovitada. Tegu ongi lihtsalt väga keerulise küsimusega. Riigireformi tegevustega on vaja jätkata, kuid need annavad kokkuhoiu alles pikemas perspektiivis.

Ta tõdes, et kulud on üles ajanud objektiivsed põhjused nagu julgeolekuolukord ja kulutused riigikaitsesse, sekka ka mõned populaarsed otsused, nagu palga- ja toetuste tõusud. «Aga sealt midagi ära võtta... Ma ei näe võimalust,» nentis Aab. Ta hindas tagantjärele, et riik lõikas eelmisel aastal inflatsioonikriisiga näppu. Kui oli näha, et hinnad tõusevad, võinuks inflatsiooni ohjeldamiseks langetada ajutiselt aktsiise ja elektrikandjate käibemakse.

«Maksa ükskõik kui palju toetusteks, aga see ei ohjelda hinnatõusu. Seda oleks pidanud ohjeldama varem. See oli viga, kuhu võinuks juba varem raha kulutada, siis ei peaks praegu hinnatõusu kompenseerimiseks nii palju peale maksma palkadeks või toetusteks,» tõdes ta. Aab meenutas, et koroonakriisi ajal kulutas Keskerakonna, Isamaa ja EKRE valitsus küll poolteist miljardit, millest 500 miljonit oli tervishoiukulud. Aga ülejäänud miljard ettevõtete ja palgatoetustesse mõjusid tagantjärele majanduskasvu kaasa toonud investeeringuna.

Ees ootab Aabi sõnul veel rohkem auke, näiteks 2024. aastal on tema sõnul haigekassast 150 miljonit eurot puudu. Ja 2024. aastaks pole riik RESi pannud palgatõusudeks ühtegi senti. Kuna ümberkaudsed riigid on oma ettevõtteid toetanud ja saanud seega konkurentsieelise, võib Eesti jaoks majanduskriisist välja tulemine pikaks ajaks vinduma jääda, kardab Aab. «Karta on, et selle aasta maksutulu ei tule täis. Sellist majanduslangust rahandusministeerium veel augustis ei suutnud prognoosida. Ega järgmistel aastatel lihtsam ei saa tulema, kuna seal on neid miinuseid veel ees. Kui haigekassast 150 miljonit ära võtta, siis arsti juurde ei saa lihtsalt.»