Endine peaminister: see, et valitsused vahetuvad, on Eesti poliitika tugevus

Kui koalitsiooniläbirääkimistega alustatakse, siis minnakse ka lõpuni. Foto: Konstantin Sednev

Koalitsiooniläbirääkimised koguvad tasa ja targu hoogu. Esialgu kombatakse läbi kergemad teemad – erakondade väärtused, välis- ja julgeolekupoliitika jms –, kuni näiteks järgmisel nädalal jõutakse konfliktsemate küsimusteni. Seniks heidame pilgu minevikku: mida koalitsiooniläbirääkimistel silmas tuleb pidada ja miks ikkagi pole ükski valitsus neli aastat vastu pidanud.

Taavi Rõivas (RE) vedas aastatel 2014 ja 2015 kahte koalitsioonikõnelust. Ta oli nii mitmeski mõttes sarnases olukorras nagu Kaja Kallas (RE) praegu. Mõlemal puhul saatis koalitsiooniläbirääkimisi Venemaa agressioon Ukrainas, mis oluliselt mõjutas ka Euroopa julgeolekupoliitilisi norme. Nagu Kallas, pidi ka Rõivas enne valimisi lühikeseks ajaks valitsuse moodustama, et siis peale valimisi luua juba võimuliit, mis ideaalis peaks vastu kõik neli aastat.