ANALÜÜS Koalitsioonilepe ei suuda vastata põhiküsimusele: kuskohast tuleb jõukus (23)

Mikk Salu
, ajakirjanik
Copy
Koalitsioonierakondade esimehed Lauri Läänemets (SDE, vasakul), Kaja Kallas (RE) ja Lauri Hussar (Eesti 200) pärast leppe sõlmimist.
Koalitsioonierakondade esimehed Lauri Läänemets (SDE, vasakul), Kaja Kallas (RE) ja Lauri Hussar (Eesti 200) pärast leppe sõlmimist. Foto: Madis Veltman

Paar päeva pärast valimisi, kui selgus, et Reformierakond, Eesti 200 ja sotsid hakkavad koos valitsust tegema, ütles Eesti 200 aseesimees ja peatne välisminister Margus Tsahkna: «Nüüd on võimalus teha tõeliselt suuri asju.»

Nädalavahetusel avalikuks tehtud koalitsioonileping jätab aga üsna lahtiseks, mis need suured asjad on. Kuidas Eesti inimeste jõukus peaks kasvama. Kuidas Eesti muutuks rikkamaks. Kuidas tuleb majanduskasv.

Nagu igas koalitsioonileppes, on mõned asjad pandud kirja konkreetselt ja mõned ähmaselt. Ähmased on teemad, kus tegelikku kokkulepet ei saavutatud ja mille täitumise tõenäosus ei ole liiga kõrge. Näiteks on leppes kirjas lause «Otsime võimalusi kaasata tervishoidu erarahastust». Parempoolse vaatega inimesele võib see lause olla meelepärane, aga kuna uus terviseminister on sotsiaaldemokraat Riina Sikkut, siis teab juba ette: eraraha kaasamise võimalusi ei leita. See pole hinnang sellele, missugune oleks parim tervishoiusüsteem, lihtsalt nentimine, kuidas poliitika käib.

Tagasi üles