Siseministeerium Elmar Vaheri kohtuvõitu ei vaidlusta, aga osutab kitsaskohtadele
/nginx/o/2023/12/22/15796256t1hc36c.jpg)
30. juuni 2023, 11:31
/nginx/o/2023/04/26/15282856t1h5e3f.jpg)
Siseministeerium teatas, et ei kaeba edasi Tallinna halduskohtu otsust, millega rahuldati politsei- ja piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri kaebus tema suhtes distsiplinaarmenetluse algatamise ja tema teenistusest kõrvaldamise peale. Kohtuotsus jõustub 24. juulil.
«Olles tutvunud koos juristidega halduskohtu otsuse ja põhjendustega, ei näe me edasikaebamiseks põhjust,» ütles siseminister Lauri Läänemets (SDE). Ta lisas, et distsiplinaarmenetlus lõppes juba 2. mail seoses Vaheri teenistussuhte lõppemisega ning edasine vaidlus selle algatamise üle ei omaks enam sisulist mõtet.
Minister selgitas edasisi samme, öeldes, et lahendamist vajab olukord, kus politsei- ja piirivalveameti peadirektorit ei ole võimalik teenistusest kõrvaldada distsiplinaarmenetlust alustamata ka olukorras, kus ta on tunnistatud kriminaalmenetluses kahtlustatavaks või süüdistatavaks.
«Nõustun halduskohtu tähelepanekuga, et olukorras, kus politsei- ja piirivalveameti peadirektorile on esitatud kahtlustus kuriteo toimepanemises, on praktikas raske ette kujutada teda ametikohustusi täitmas. Samas ei näe politsei ja piirivalve seadus aga peadirektori puhul ametist kõrvaldamist ette ilma distsiplinaarmenetlust alustamata, kuigi teiste politseiametnike puhul seadus sellise võimaluse annab. Selle kitsaskoha tõi välja juba ministeeriumi teenistuslik järelevalve ning siseministeerium valmistab ette vajalikku seadusemuudatust,» selgitas Läänemets.
Kohtu menetluskulud ja Elmar Vaheri saamata jäänud tasud makstakse välja pärast kohtuotsuse jõustumist.
Tallinna halduskohus rahuldas eelmisel nädalal politsei- ja piirivalveameti endise peadirektori kaebuse ja tühistas valitsuse kevadise korralduse, millega algatati politsei- ja piirivalveameti endise peadirektori Elmar Vaheri suhtes distsiplinaarmenetlus, kõrvaldati ta nimetatud kuupäevast alates teenistusest ja peatati tema avaliku võimu teostamise õigus kuni tema suhtes läbiviidava distsiplinaarmenetluse lõppemiseni või ta teenistussuhte lõppemiseni.
Halduskohus leidis, et kuna distsiplinaarkaristuse saab ametnikule määrata üksnes kahe aasta jooksul teenistuskohustuste süülise rikkumisena käsitatava teo toime panemisest, eeldab distsiplinaarmenetluse algatamine ka vastavat teavet, mille pinnalt saab teo toimepanekut vähemalt tõenäoliseks pidada.
Praegusel juhul tõdes kohus, et valitsuse korralduses ei olnud viidet ühelegi sellisele teole.