ANALÜÜS ⟩ Karm vastandamine poliitikas: kas paratamatus või arenguetapp?

Tänapäeval ei põhine poliitiline arutelu sotsioloog Rein Ruutsoo arvates enam vaadete erinevusel, vaid peamiselt poliitilistel tehnoloogiatel. Illustratsioon: Postimees

Poliitikaelu polariseerumist, teravat sõnakasutust isiklike rünneteni välja näeme Eesti poliitikas üha sagedamini. Tänavu kevadel tipnes see opositsiooni jõulise obstruktsiooniga vastuseks koalitsiooni kiirustavale seaduste läbipressimisele ning riigikogu töö peatati nädalateks.

Postimees uuris sotsioloogidelt ja poliitikateadlastelt, kuidas me oleme sellisele tasemele langenud, kas demokraatia on Eestis ohus ning mis saab edasi.

Politoloog Tõnis Saartsi sõnul on tegemist nullsummamängudega, mis on iseloomulik ka teistele postkommunistlikele riikidele. «Juba 1990ndatest peale valitseb suhtumine, et võitja võtab kõik. See, mis praegu toimub, ei erine suurt Ansipi ja Savisaare vastasseisust,» lisas ta. «Lisandunud on aga veel üks kiht, mis on seotud eelkõige Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) tulekuga. Varasem poliitiline eliit, laulva revolutsiooni aegse ja selle järgse poliitika tegijad pidasid kinni teatud mängureeglitest, ka [Andrus] Ansip ja [Edgar] Savisaar ei läinud teatud mängureeglitest demokraatias üle.»