Reitingud: Eesti 200 toetus on viimase kolme aasta madalaimal tasemel

Eesti 200 esimees Lauri Hussar. Foto: Konstantin Sednev

Eesti 200 toetus on viimase kolme aasta madalaimal tasemel, selgub MTÜ Ühiskonnauuringute Instituudi ja uuringufirma Norstat Eesti AS koostöös tehtud küsitlusest.

Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 28,3 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 22,8 protsenti ja Keskerakonda 17,5 protsenti valimisõiguslikest kodanikest.

Esikohal oleva Reformierakonna ja teisel kohal oleva EKRE toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning kahe erakonna vahe on 5,5 protsendipunkti. Keskerakonna toetus on viimase kolme nädalaga tõusnud 1,9 protsendipunkti võrra ning vahe EKRE-ga on 5,3 protsendipunkti.

Esikolmikule järgnevad Isamaa (10 protsenti), SDE (9,3 protsenti) ning Eesti 200 (7 protsenti). Eesti 200 toetus on alates aprilli algusest langenud 8,8 protsendipunkti võrra. Viimati oli Eesti 200 toetus nii madal 2020. aasta augusti alguses ehk ligi 3 aastat tagasi.

Koalitsioonierakondi toetab kokku 44,6 protsenti ning opositsioonierakondi 50,3 protsenti vastajatest.

«Kuigi erakondade toetusnumbrid ei ole võrreldes eelmise nädalaga väga palju muututnud, on pikemas plaanis siiski näha mõnede trendide jätkumist, mis vahepeal tundusid katkevat. Reformierakonna toetus on olnud kasvuteel alates mai algusest ning EKRE toetus pigem languses alates mai lõpust. Seda on hetkel näha nii toetuse suhtelistes numbrites (arvestades eelistuseta valijaid) kui ka absoluutarvudes,» ütles Tartu ülikooli teadur Martin Mölder.

«Reformi toetus on viimastel nädalatel olnud kasvamas pigem naissoost ja madalama haridustasemega valijate hulgas. Ning pigem keskmistes kui väga madalas ja väga kõrges sissetulekugrupis. EKRE toetus on viimastel nädalatel pigem langenud eestlastest valijate hulgas ning väiksema sissetulekuga ja madalama haridustasemega valijate seas. Kuigi vahe valijaskonnas tervikuna on selgelt Reformierakonna kasuks, siis teatud valijagruppides nagu näiteks meeste või kolme või enama lapsega valijate seas on EKRE selgelt kõige populaarsem erakond. Samuti on nende positsioon tugev kõrgharidust mitteomavate ja madalama sissetulekuga inimeste hulgas. Reformierakonna edu on suur üksnes enam kui 1500 eurot teenivate inimeste hulgas,» märkis ta.

«Viimastel nädalatel on toetust juurde võitnud ka Keskerakond, seda ennekõike eestlastest valijate hulgas. Kuid samas tasub ära märkida, et need viimaste nädalate muutused selles valijagrupis ei paista kuidagi silma valimisjärgsete kõikumiste taustal. Samuti on erakond oma kandepinda suurendanud vanemate, madalama hariduse ja sissetulekuga valijate seas,» selgitas Mölder.

Tema sõnul püsib Isamaa ja sotsiaaldemokraatide toetus stabiilne. «Alates valimistest on Isamaa toetus kasvanud tavapärasest enam ka vene keelt kõnelevate valijate hulgas, kuigi toetus erakonnale selles valijagrupis püsib üldises plaanis väga madal. Samuti on erakond oma toetust pärast valimisi pigem suurendanud vanemate kui 35 aastaste ning lastega (eriti kolme või enama lapsega) valijate hulgas. Samas on sotsiaaldemokraatide toetus nagu ikka pigem suurem nooremate ja lastetute valijate seas,» ütles ta.

«Eesti 200 toetus jätkab langust, kuigi iganädalastes tulemustes on mõnevõrra märke sellest, et see langus võib hakata pidurduma. Üldiselt on erakonna toetuse langus olnud laiapõhjaline. Mõnevõrra suuremat kukkumist on siiski märgata eestlastest valijate hulgas ning samuti lastega ning vanemate valijate hulgas,» märkis Mölder.

Uuringufirma Norstat viis küsitlused läbi 26. juunist kuni 23. juulini ning nendele vastas kokku 4000 18-aastast ja vanemat Eesti vabariigi kodanikku. Valimi võimalikult esindusliku jagunemise eesmärgil viidi küsitlused läbi kombineeritud meetodil – telefoniküsitluses ning veebiküsitluses.