Seaduste tagasipööramine muutub üha tavalisemaks

Isamaa on automaksule tõsiselt vastu. Pildil nende pikett eelmisel nädalal superministeeriumi hoone juures eesotsas riigikogu liikme Riina ­Solmaniga (esiplaanil). Foto: Madis Veltman

Perehüvitiste seaduse osaline tagasipööramine on tekitanud ühiskonnas paksu verd ja ehkki sõnades möönavad poliitikud, et seadustega rapsimine pole mõistlik, näitab praktika, et võimaluse avanedes end kuigivõrd tagasi ei hoita.

Opositsiooniline Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) on lubanud, et võimule saades kavatsevad nad tagasi pöörata või tühistada mitu seadust, millele nad on põhimõtteliselt vastu ning mis nende hinnangul on Eesti ühiskonnale täiesti sobimatud.

EKRE aseesimees Henn Põlluaas ütles Postimehele, et seaduse muutmine sõltub muidugi paljudest asjaoludest ning ideaalis võetakse seadus vastu, kui selle üle on toimunud arutelud ja leitud kõige mõistlikum variant.

«Kahjuks näeme, et meie seadusloome ei ole kvaliteetne, kaasamised on piiratud, arutelu ei ole,» märkis Põlluaas. «Ja siis tulevadki välja ühiskonnale vastuvõetamatud seadused ja teisest küljest mingite huvigruppide tellitud ja toetatud seadused.»

Ta toob näiteks teise pensionisamba, mis oli tema hinnangul algusest peale vildakas. «Siis öeldi inimestele, et riik paneb teisele sambale neli protsenti juurde, kuid tegelikult ei pannud sentigi, vaid see võeti esimesest sambast ära. Samuti olid fonditasud üsna hullumeelsed, mistõttu inimesed tegelikult kaotasid teise sambaga raha. See oli selgelt pankade poole kaldu, mistõttu sellist seadust tuligi muuta,» põhjendas Põlluaas.