INES EDUR ⟩ Šveitsi neutraalsus kui ankur Euroopa Ukraina-meelses poliitikas

Šveitsi president Alain Berset koos Euroopa Nõukogu sekretäri Marija Pejčinović Burićiga Foto: ANTHONY ANEX / EPA / SCANPIX

Euroopa Parlament kiitis 4. oktoobril heaks Šveitsi käsitleva raporti, kutsudes üles suurendama ELi ja Šveitsi vahelist usaldust. Selles valguses tuleks ehk Euroopa poliitilisel kogukonnal kriitilisemalt kaaluda väärtushinnanguid, millel selline koostöö baseerub, kirjutab kolmanda aasta politoloogia tudeng Ines Edur.

Šveitsil ei ole Ukrainale militaarabi andmises selget seisukohta. Riigi neutraalsuse poliitikaga on seni kaasnenud hoiak, et konfliktis osalevatele riikidele relvi ei tarnita. Samas on laiaulatuslik konflikt Ukrainas taolisi väärtusi mujalgi viimase pooleteise aasta jooksul muutnud. Konflikti alguses märgiti revolutsioonilisena ka Šveitsi liitumist Euroopa kehtestatud sanktsioonidega Venemaa vastu – «neutraalsuse lõpp».

Siiski jäi 2022. aasta kevadine tugev algus Ukraina toetamisel pigem ilusaks pealkirjaks meedias. Sel kevadel olid Euroopa riigid – Saksamaa, Hispaania ja Taani – hädas, sest Šveits on keelanud anda enda toodetud relvi Ukrainale. Saksa kaitseministeerium palus Bernilt luba anda Ukrainale Šveitsis toodetud laskemoona, mida kasutatakse Gepardi õhutõrjesüsteemides. Olukord päädis sellega, et sakslastel tuli hakata ise laskemoona tootma.