OTSEPILT ⟩ Keit Pentus-Rosimannus annab ülevaate Euroopa Liidu raha kasutamise seaduslikkusest (4)

Postimees
Copy

Euroopa Kontrollikoja liige Keit Pentus-Rosimannus annab esmaspäeval avalikul istungil riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonile, rahanduskomisjonile ja riigieelarve kontrolli erikomisjonile ülevaate Euroopa Liidu eelarve täitmisest ja raha kasutamise seaduspärasusest eelmisel aastal.

Kell 13.15 algavat istungit saab jälgida otseülekandena Postimehe vahendusel.

Euroopa Liidu asjade komisjoni esimehe Liisa Pakosta (Eesti 200) sõnul tuleb vaadata, et Eesti kasutaks Euroopa Liidu raha ka edaspidi hästi, ent seda võiks teha innovaatilisemalt, näiteks kasutada innovatsioonihankeid, kus avalik sektor otsib parimat lahendust probleemile. Samuti tasub Pakosta hinnangul olla paindlik seal, kus see on lubatud.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann (RE) märkis, et Euroopa Liit on viimastel aastatel pidanud reageerima ootamatutele kriisidele ja nende lahendamiseks kulutama suuri summasid, mis suurendab ka eelarveriski. Ta lisas, et auditist ilmneb, et Euroopa Liidu kulutustes tehti mullu võrreldes varasemasega oluliselt rohkem vigu.

Riigieelarve kontrolli erikomisjoni esimees Urmas Reinsalu (Isamaa) sõnas, et kuna Euroopa Liidu eelarvet ja selle ostujõudu mõjutavad kõrge inflatsioon ja intressimäärade tõus, kasvanud võlg ning jätkuv vajadus Ukrainat toetada, siis on oluline erilise hoolikusega jälgida, et soovitud tulemused saavutatakse.

Euroopa Kontrollikoja 2022. aasta aruande järgi annab Euroopa Liidu mulluse eelarveaasta raamatupidamise aastaaruanne ELi finantsolukorrast õige ja õiglase ülevaate ning tulutehingutes vigu ei ole. Küll aga on audiitorite hinnatud veamäär Euroopa Liidu eelarve kulutustes summas 196 miljardit tõusnud 4,2 protsendini (2021. aastal kolm protsenti). Hinnanguline veamäär on hinnang summa kohta, mille kasutus ei vastanud ELi ja liikmesriikide eeskirjadele.

Audiitorid peavad kahte kolmandikku (66 protsenti) auditeeritud kuludest suure riskiga kuludeks, mida on rohkem kui 2021. aastal (63,2 protsenti). Selliste kulude puhul kehtivad sageli keerulised eeskirjad ja rahastamiskõlblikkuse tingimused, millega kaasneb suurem vearisk.

Veel jõudsid audiitorid järeldusele, et taaste- ja vastupidavusrahastu raames kulutatud 46,9 miljardi euro suurust summat mõjutavad liikmesriikide kontrollisüsteemides avastatud korrektsusega seotud probleemid ja puudused, mis polnud siiski läbiva iseloomuga.

Kommentaarid (4)
Copy
Tagasi üles