Kuigi Lauri Hussari taandumine Eesti 200 esimehe kohalt ei olnud üllatus, tuli see omamoodi siiski küllalt ootamatult, et erakonnas laiemalt tekitada vähemalt ajutist peataolekut ning ebamäärasuse õhkkonda.

Poliitilisi fakte ritta seades olid kõik eeldused Hussari tagasiastumiseks loodud. Eeldused olid vast isegi tummisemad kui need, mis eelnesid Kristina Kallase mahavõtmisele 2022. aasta sügisel. Edukale valimistulemusele märtsis järgnes katastroofiline poolaasta, mil valesti läks pea kõik, mis minna sai: toetusreitingu kukkumine valimiskünnise lähedale, suvised sisepinged, mitme tuntuma liikme lahkumine, skandaalid. Ja Hussari persoon ise: debattides oli ta ümmargusem kui Jüri Ratas (KE) parematel päevadel.

Taandumise ametlik põhjendus oli arusaam, et riigikogu ja erakonna esimehe tööd ei saa ühitada, ühelt poolt eetilistel kaalutlustel (riigikogu esimees peab olema diplomaatiline ja natukenegi neutraalne), teisalt üldine töötempo. Hussari puhul lisandus isiklik pool ehk tema isa tervislikud probleemid.

Kommentaarid (25)
Copy