SEITSE SUURT ⟩ Kuidas töötavad ELi masinavärgi mootoriks olevad institutsioonid?

Euroopa Liidu lipud lehvivad Euroopa Komisjoni hoone juures Brüsselis. Foto: Virginia Mayo / AP / Scanpix
Postimees
Copy

Euroopa Liidu suures masinavärgis annavad tooni seitse keskset institutsiooni: neist neli – Euroopa Parlament, Euroopa Ülemkogu, Euroopa Liidu Nõukogu ja Euroopa Komisjon – seavad paika ühenduse poliitilise suuna ja viimistlevad seadusi ning ülejäänud kolm – Euroopa Liidu Kohus, Euroopa Keskpank ja Euroopa Kontrollikoda – toetavad nende tööd.

Institutsioonide volitused, vastutus ja tööprotsess on paika pandud ELi aluslepingutes: 1957. aastal Euroopa Liidu toimimise lepingu ja 1992. aastal Euroopa Liidu lepinguga. Viimati muudeti ja täpsustati institutsioonide rolli 2007. aastal Lissaboni lepinguga.

Prantsuse ajakirjaniku, naisõiguslase ja eurosaadiku Louise Weissi nime kandev Euroopa Parlamendi hoone Strasbourgis.
Prantsuse ajakirjaniku, naisõiguslase ja eurosaadiku Louise Weissi nime kandev Euroopa Parlamendi hoone Strasbourgis. Foto: Mathieu Cugnot / Euroopa Parlament

EUROOPA PARLAMENT

  • Asukoht: Strasbourg (Prantsusmaa), Brüssel (Belgia), Luxembourg (Luksemburg)
  • Asutatud: 1952. aastal Euroopa Söe- ja Teraseühenduse Ühisassambleena, alates 1962. aastast praeguse nimega; esimesed otsevalimised toimusid 1979. aastal
  • Juht: president Roberta Metsola
  • Liikmed: praeguses koosseisus 705 saadikut, kes on valitud 27 ELi liikmesriigist
  • Põhiline ülesanne: tegeleda ELi õigusloomega ning täita järelevalve ja eelarvega seotud funktsioone

Mida teeb Euroopa Parlament?

Seadusandlik tegevus

Euroopa Parlamendil puudub õigus ise eelnõusid algatada, mistõttu on esmalt vaja, et Euroopa Komisjon koostaks eelnõu ning seejärel saab parlament teha sellese muudatusi või lükata see tagasi. Parlament võib siiski paluda komisjonilt seadusandlike ettepanekute esitamist.

ELi õigusaktide vastuvõtmisel kasutatakse valdavalt seadusandlikku tavamenetlust, mille puhul saab komisjoni eelnõust regulatsioon vaid siis, kui parlament ja Euroopa Liidu Nõukogu jõuavad maksimaalselt kolme lugemise käigus tekstini, millega mõlemad on päri.

Eelarvega seotud tegevus

Euroopa Parlamendil on koos Euroopa Liidu Nõukoguga kogu ELi iga-aastase eelarve üle kaasotsustamisõigus ning parlamendi öelda on viimane sõna.

Järelevalve

Euroopa Parlamendi pädevusse kuulub kõigi teiste ELi institutsioonide üle järelevalve tegemine: parlament saab nende esindajaid kutsuda küsimustele vastama ning ELi seaduste ja lepingute rikkumise korral anda neid ka kohtusse.

Parlament valib Euroopa Komisjoni presidendi ja annab heakskiidu volinikele, kuid võib Euroopa Komisjonile ka umbusaldust avaldada ja kohustada seda täies koosseisus tagasi astuma.

Kaudne mõjuvõim

Euroopa Parlament saab suunata avalikku debatti, kasutades näiteks mittesiduvaid resolutsioone või korraldades kuulamisi parlamendi komisjonides. Parlament saab mõjutada ka ELi välispoliitikat, kuna tal on hääleõigus arenguabi küsimustes.

Kuidas on Euroopa Parlament üles ehitatud?

President

Euroopa Parlamendi president valitakse kaheks ja pooleks aastaks ehk pooleks parlamendi ametiajaks ning teda võib tagasi valida. President esindab Euroopa Parlamenti suhetes muu maailma ja teiste ELi institutsioonidega.

President juhib parlamendi tööd ja täiskogu istungite arutelusid ning tagab parlamendi kodukorra järgimise. Iga Euroopa Ülemkogu kohtumise alguses esitab Euroopa Parlamendi president päevakorras olevate teemade kohta parlamendi seisukoha.

Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola.
Euroopa Parlamendi president Roberta Metsola. Foto: Frederic Marvaux / Euroopa Parlament

Euroopa Parlamendi praegune president, Maltalt pärit Roberta Metsola valiti ametisse 2022. aasta jaanuaris. Ta on Euroopa Parlamendi liige olnud alates 2013. aastast ning kuulub Euroopa Rahvapartei (EPP) fraktsiooni.

Fraktsioonid

Euroopa Parlamendi selle koosseisu 705 liiget jagunevad poliitiliste vaadete alusel seitsmesse fraktsiooni. Enne iga täiskogus toimuvat hääletust uurivad fraktsioonid parlamendikomisjonide koostatud raporteid ja esitavad nende kohta muudatusettepanekuid.

Fraktsioon võtab seisukoha vastu pärast liikmete seas peetud arutelu. Liikmeid ei tohi sundida teatud viisil hääletama.

Komisjonid

Euroopa Parlamendis on 20 alalist valdkondlikku komisjoni, mis koosnevad 25–88 parlamendiliikmest. Poliitiliste vaadete esindatus komisjonis vastab täiskogu omale.

Komisjonid koostavad, muudavad ja võtavad vastu seadusandlikke ettepanekuid ja algatusraporteid. Samuti kaalutakse Euroopa Komisjoni ja ELi Nõukogu ettepanekuid ning vajaduse korral koostatakse täiskogule esitatavaid raporteid.

Delegatsioonid

Euroopa Parlamendi liikmeist koosnevad delegatsioonid hoiavad ja arendavad suhteid ELi mitte kuuluvate riikide, piirkondade ja organisatsioonide parlamentidega.

Milline on Euroopa Parlamendi töökorraldus?

Parlamendi töö on jagatud nädalate kaupa tsükliteks:

  • aastas on 12 neli päeva kestvat parlamendi täiskogu istungit Strasbourgis ja lisaks kuus kahepäevast täiendavat istungit Brüsselis, augustis istungeid ei toimu;
  • kaks nädalat igas kuus on reserveeritud parlamendi komisjonide ja parlamentidevaheliste delegatsioonide koosolekuteks;
  • üks nädal kuus on mõeldud fraktsioonide koosolekuteks;
  • lisaks on aastas neli nädalat, mille vältel keskenduvad parlamendiliikmed tööle oma valimispiirkonnas.

Täiskogu töökorraldus

Täiskogu istungeid juhatab Euroopa Parlamendi president, keda aitavad 14 asepresidenti.

Täiskogul käsitletavad küsimused määravad fraktsioonid. Samuti võivad nad esitada istungitel hääletatavate raportite kohta muudatusettepanekuid. Ainult täiskogul hääletatud tekstid ja parlamendiliikmete enamuse allkirjad kogunud kirjalikud deklaratsioonid loetakse ametlikult Euroopa Parlamendi dokumentide hulka.

Hääletus toimub enamasti kätt tõstes ning istungi juhataja fikseerib antud häälte arvu. Kahtluse korral palub juhataja hääletada elektrooniliselt. Täiskogul teeb Euroopa Parlament otsuseid enamasti antud häälte absoluutse enamuse alusel.

ELi liikmesmaade liidrid Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis.
ELi liikmesmaade liidrid Euroopa Ülemkogu kohtumisel Brüsselis. Foto: Dario Pignatelli / Euroopa Ülemkogu

 EUROOPA ÜLEMKOGU

  • Asukoht: Brüssel (Belgia)
  • Asutatud: 1974 (mitteametlik arutelufoorum), 1992 (ametlik staatus), 2009 (ametlik ELi institutsioon)
  • Juht: eesistuja Charles Michel
  • Liikmed: ELi 27 liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president
  • Põhiline ülesanne: määratleda ELi poliitilised sihid ja prioriteedid

Mida teeb Euroopa Ülemkogu?

Euroopa Ülemkogu peaks andma ELile arenguks vajaliku tõuke ning määratlema liidu üldised poliitilised sihid ja prioriteedid. Samuti on ülemkogu ülesanne juhtida ELi välis- ja julgeolekupoliitikat. Ülemkogu ei osale aga ELi õigusaktide üle peetavates aruteludes ega võta neid vastu.

Et ülemkogu kujutab endast ELi liikmesriikide poliitilise koostöö kõrgeimat tasandit, lahendab see ennekõike sedavõrd keerulisi ja tundlikke küsimusi, mida pole võimalik otsustada valitsuste koostöös madalamal tasandil kui peaminister või riigipea.

Ülemkogu määrab ametisse paljud kõrged ELi ametikandjad, sealhulgas ülemkogu enda eesistuja, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning Euroopa Keskpanga presidendi. Samuti esitab ülemkogu Euroopa Parlamendile kinnitamiseks Euroopa Komisjoni presidendi kandidaadi ja nimetab ametlikult ametisse kogu Euroopa Komisjoni koosseisu.

Ükskõik mis küsimuse puhul võib ülemkogu paluda Euroopa Komisjoni, et too teeks ettepaneku selle käsitlemiseks, või edastada selle Euroopa Liidu Nõukogule, kes tegeleb küsimusega edasi.

Hoolimata sellest, et ülemkogu seadusi ei tee, tähendab nn hädapiduri klausel, et mõni Euroopa Liidu Nõukogus langetatud otsusega mitte rahul olev riik võib tüli tekitanud õigusakti asjus pöörduda Euroopa Ülemkogu poole. Ülemkogu pädevuses on ka mõne riigi liikmesuse õiguste peatamine ja hääletussüsteemi muutmine nn paindlikkuse klausli järgi.

Kuidas on Euroopa Ülemkogu üles ehitatud?

Enamikku ELi liikmesmaid esindab ülemkogul valitsusjuht, erandiks on Prantsusmaa, Rumeenia, Leedu ja Küpros, mida esindab president. Lisaks kuuluvad ülemkogusse selle eesistuja ja Euroopa Komisjoni president.

Ülemkogu eesistuja

Eesistuja valib Euroopa Ülemkogu ise kahe ja poole aastaseks ametiajaks ning tema ametiaega võib pikendada ühe korra.

Eesistujal on kohustus

  • juhatada ja suunata ülemkogu tööd,
  • tagada koostöös komisjoni presidendi ja üldasjade nõukoguga ülemkogu pidev töö,
  • toetada Euroopa Ülemkogus ühtekuuluvuse ja konsensuse saavutamist,
  • esitada pärast iga ülemkogu kohtumist Euroopa Parlamendile aruanne,
  • tagada liidu esindamine välissuhetes, ilma et see piiraks välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja volitusi.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel pressikonverentsil.
Euroopa Ülemkogu eesistuja Charles Michel pressikonverentsil. Foto: Euroopa Ülemkogu

Euroopa Ülemkogu praegune eesistuja on belglane Charles Michel, kes on ametis teist ametiaega: esmalt valisid ELi juhid ta ametisse 2019. aastal ja uuesti 2022. aasta märtsis. Enne seda oli liberaalide ridadesse kuuluv Michel Belgia peaminister.

Milline on Euroopa Ülemkogu töökorraldus?

ELi juhid kohtuvad Brüsselis vähemalt neli korda aastas, tavaliselt märtsis, juunis, oktoobris ja detsembris. Kohtumisi juhib ülemkogu eesistuja, kes võib vajadusel kokku kutsuda ka ülemkogu erakorralise kohtumise.

Ülemkogu liikmed võivad kohtuda ka mitteametlikult, et juhid saaksid vahetada kiireloomulistel teemadel arvamusi ilma ametlikke otsuseid tegemata.

Otsuseid langetab ülemkogu tavaliselt konsensuse alusel ehk ükski liige ei tohi olla otsuse vastu. Teatud erijuhtudel, näiteks õigusaktide vastuvõtmiseks, teeb ülemkogu otsuse hääletamise teel. Eesistuja ja Euroopa Komisjoni president hääletustel ei osale.

Kohtumistevahelisel ajal võib Euroopa Ülemkogu võtta kiireloomulisi küsimusi käsitlevaid otsuseid vastu kirjalikul hääletusel.

Üldjuhul võtab ülemkogu kohtumistel vastu ka järeldused, kus esitatakse ELi seisukoht olulistes poliitilistes küsimustes ja antakse suuniseid teistele ELi institutsioonidele. Suures osas järeldustest lepivad juba enne ülemkogu kohtumist kokku liikmesriikide alalised esindajad Brüsselis ja Euroopa asjade ministrid ning riigi- ja valitsusjuhid keskenduvad ülemkogul võimalikele lahendamata küsimustele.

Nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka Euroopa Ülemkogu töökohaks olev Europa hoone Brüsselis.
Nii Euroopa Liidu Nõukogu kui ka Euroopa Ülemkogu töökohaks olev Europa hoone Brüsselis. Foto: Samynandpartners / CC BY-SA 4.0 DEED / Wikimedia Commons

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU

  • Asukoht: Brüssel (Belgia)
  • Asutatud: 1958. aastal Euroopa Majandusühenduse Nõukogu nime all
  • Juht: iga ELi liikmesriik on rotatsiooni alusel kuue kuu jooksul eesistujariik
  • Liikmed: valitsuse ministrid kõigist 27 ELi liikmesriigist parasjagu arutamisele kuuluva poliitikavaldkonna järgi
  • Põhiline ülesanne: pakkuda ELi liikmesriikide valitsustele foorumit, et võtta vastu ELi õigusakte ja kooskõlastada ELi poliitikat

Mida teeb Euroopa Liidu Nõukogu?

Euroopa Liidu Nõukogu on koos Euroopa Parlamendiga üks neist kahest ELi institutsioonist, kelle ülesanne on arutada, muuta ja võtta vastu õigusakte, mille algatamiseks on ettepaneku teinud Euroopa Komisjon.

Koos Euroopa Parlamendiga võtab nõukogu vastu ELi eelarve. Nõukogul on parlamendist suurem roll valitsustevahelist koordineerimist vajavates küsimustes, nagu näiteks ELi välispoliitika ja makromajanduslikud teemad.

Euroopa Liidu Nõukogu sõlmib lepinguid ELi ja teiste riikide või rahvusvaheliste organisatsioonide vahel, näiteks WTO või ÜROga.

Kuidas on Euroopa Liidu Nõukogu üles ehitatud?

ELi Nõukogul ei ole alalisi liikmeid. Nõukogu kohtub kümnes koosseisus arutusel oleva poliitikavaldkonna järgi. Iga liikmesriik saadab igasse koosseisu selle valdkonna eest vastutava ministri. Kümme koosseisu on järgmised:

  • põllumajandus ja kalandus,
  • konkurentsivõime,
  • majandus- ja rahandusküsimused,
  • keskkond,
  • tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimused,
  • haridus, noored, kultuur ja sport,
  • välisasjad,
  • üldasjad,
  • justiits- ja siseküsimused,
  • transport, telekommunikatsioon ja energeetika.

Nõukogu koosseisude vahel puudub hierarhia ja ükskõik milline nõukogu kümnest koosseisust võib võtta vastu teise pädevusse kuuluva akti.

Üldise järjepidevuse tagab üldasjade nõukogu, mida toetab alaliste esindajate komitee (COREPER). Liikmesriikide alalised esindajad tegutsevad oma maa suursaadikuna ELis.

ELi Nõukogu eesistujariik

Hispaania saamist ELi Nõukogu eesistujariigiks märkiv üritus Brüsselis 2023. aasta juulis.
Hispaania saamist ELi Nõukogu eesistujariigiks märkiv üritus Brüsselis 2023. aasta juulis. Foto: Francois Lenoir / Euroopa Liidu Nõukogu

Nõukogu eesistujariik on rotatsiooni põhimõttel üks ELi liikmesriik, kes vahetub iga kuue kuu järel. Nende kuue kuu jooksul juhatab eesistujariik nõukogus kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid.

Eesistujamaad teevad tihedat koostööd kolmest liikmesriigist koosnevates rühmades ehk eesistujariikide kolmikutes. Kolmik seab pikaajalised eesmärgid ja koostab ühise tegevuskava, määrates kindlaks teemad ja peamised küsimused, mida nõukogu 18-kuulisel perioodil käsitleb. Selle programmi alusel koostavad kõik kolm riiki oma üksikasjalikuma kuuekuulise programmi.

2024. aasta eurovalimiste eelse ja järgse kolmiku moodustavad Hispaania, Belgia ja Ungari: Hispaania on eesistuja 1. juulist 31. detsembrini 2023, Belgia 1. jaanuarist 30. juunini 2024 ning Ungari 1. juulist 31. detsembrini 2024.

Nõukogu eesistujat ei valita, vaid iga riik on eesistuja 13,5 aasta tagant. Eesistujamaad on praegu graafikusse pandud kuni 2030. aasta lõpuni. Eesti oli eesistuja 2017. aasta teises pooles.

Milline on Euroopa Liidu Nõukogu töökorraldus?

Nõukogu istungitel osalevad kõikide liikmesriikide esindajad ministrite tasandil. Neil on õigus oma riigi valitsuse nimel kohustusi võtta ja hääletada. Nõukogu istungitele kutsutakse osalema ka asjaomaste valdkondade eest vastutavad Euroopa Komisjoni volinikud. Euroopa Keskpank kutsutakse osalema siis, kui ta on algatanud seadusandliku menetluse.

Istungeid juhatab nõukogu eesistujariigi minister, erandiks on välisasjade nõukogu, mille eesistuja on tavaliselt liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja.

Nõukogu teeb oma otsused liht- või kvalifitseeritud häälteenamuse teel või ühehäälselt.

  • Suuremal osal puhkudest on otsuse heakskiitmiseks vaja kvalifitseeritud häälteenamust, mis tähendab, et selle poolt peab olema 55 protsenti riikidest ehk 15 riiki ning kokku peavad nad esindama vähemalt 65 protsenti ELi elanikkonnast;
  • otsuse blokeerimiseks peab selle vastu olema vähemalt neli riiki, kes esindavad vähemalt 35 protsenti ELi elanikkonnast;
  • tundlike teemade puhul, nagu välispoliitika ja maksustamine, on vaja ühehäälset otsust ehk kõik riigid peavad olema selle poolt,  hääletamisest hoidumine ei takista otsuse vastuvõtmist.
  • menetluslike ja haldusküsimuste puhul on vajalik lihthäälteenamus.

Kolmeetapiline menetlus nõukogus

Igal lugemisel läbib ettepanek nõukogus kolm tasandit:

  • töörühm – eesistujariik määrab peasekretariaadi abiga kindlaks, milline töörühm üle 150st on ettepaneku käsitlemiseks pädevaim, seejärel analüüsib töörühm ettepanekut endale sobiva aja kestel ja esitab arutelude tulemuse alaliste esindajate komiteele (COREPER);
  • COREPER – alaliste esindajate komitee arutab ettepaneku neid aspekte, milles töörühm pole suutnud kokkuleppele jõuda, ning üksmeele saavutamise korral esitatakse ettepanek nõukogule kinnitamiseks;
  • nõukogu koosseis – kuigi kaks kolmandikku ettepanekutest võtab nõukogu pärast COREPERi diskussiooni vastu ilma aruteluta, arutatakse ülejäänud puhkudel ebakõlad enne otsustamist läbi, nagu ka küsimused, mis on madalamal tasandil lahendamiseks poliitiliselt liiga tundlikud.
Euroopa Komisjoni töökoht Berlaymonti hoone Brüsselis.
Euroopa Komisjoni töökoht Berlaymonti hoone Brüsselis. Foto: Mauro Bottaro / Euroopa Komisjon

EUROOPA KOMISJON

  • Asukoht: Brüssel (Belgia)
  • Asutatud: 1958. aastal
  • Juht: president Ursula von der Leyen
  • Liikmed: komisjoni koosseisu kuulub igast ELi liikmesriigist üks volinik
  • Põhiline ülesanne: olla poliitiliselt sõltumatu ELi täidesaatva võimu esindaja ja edendada ELi üldisi huve, esitades õigusakte, tagades nende täitmise ning viies ellu ELi poliitikat ja rakendades eelarvet

Mida teeb Euroopa Komisjon?

Algatusõigus seadusloomes

Euroopa Komisjon on ainus ELi institutsioon, millel on õigus teha ettepanekuid õigusaktide vastuvõtmiseks Euroopa Parlamendis ja Euroopa Liidu Nõukogus.

Õigusakte ei saa algatada ühise välis- ja julgeolekupoliitika valdkonnas, kuid muudes valdkondades teeb komisjon üldjuhul ettepaneku teatud õigusakt vastu võtta pärast seda, kui parlament või nõukogud on sellise soovi esitanud.

Poliitika ja eelarve jõustamine

Kui nõukogu ja parlament on õigusakti vastu võtnud, jääb selle rakendamise tagamine komisjoni õlule. ELi õiguse nõuetekohase jõustamise tööriistaks on komisjonile liikmesriigid või ELi ametid ning kui viimased leppeid ja seadusi ei täida, võib komisjon tüliküsimused viia lahendamiseks Euroopa Kohtu ette.

Lisaks määrab Euroopa Komisjon koos ELi Nõukogu ja europarlamendiga kesksed valdkonnad, millele ELi eelarvest kulutusi teha. Komisjon koostab aastaeelarve.

ELi esindamine

Komisjon esindab kõiki ELi liikmesriike rahvusvahelistes organisatsioonides, eelkõige kaubanduspoliitika ja humanitaarabi valdkonnas. Euroopa Komisjoni president osaleb tavaliselt G7 kohtumistel. Komisjon peab ELi nimel läbirääkimisi ka rahvusvaheliste lepingute sõlmimiseks.

Kuidas on Euroopa Komisjon üles ehitatud?

Euroopa Komisjon koosneb 27 liikmest ehk volinikust – igalt ELi liikmesmaalt üks esindaja.

Volinike kolleegiumi moodustavad komisjoni president, kaheksa asepresidenti, neist kolm on juhtivad asepresidendid, liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ning 18 volinikku, kellest igaüks vastutab ühe poliitikavaldkonna eest.

Komisjoni presidendi kandidaadi esitavad liikmesriikide juhid. Presidendi ametisse kinnitamiseks peab teda toetama Euroopa Parlamendi liikmete enamus.

Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen.
Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen. Foto: Dati Bendo / Euroopa Komisjon

Alates 2019. aastast on Euroopa Komisjoni president sakslane Ursula von der Leyen. Varem on konservatiivse Kristlik-Demokraatliku Liidu (CDU) poliitik olnud Saksamaa kaitseminister, töö- ja sotsiaalasjade minister ning pereasjade minister.

Pärast presidendi valimist ning välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja määramist nimetavad ülejäänud 25 liikmesmaad kokkuleppel komisjoni presidendiga oma kandidaadid volinikuks. President vastutab volinikukandidaatidele portfellide jaotamise eest.

Iga volinikukandidaat peab astuma Euroopa Parlamendi ette, et selgitada oma arusaamu ja vastata talle määratud töövaldkonda puudutavatele küsimustele. Kui parlament peab mõnd volinikukandidaati ametisse ebasobivaks, tuleb komisjoni presidendil portfellid ümber jaotada või paluda liikmesmaal esitada uus volinikukandidaat. Lõpuks hääletab Euroopa Parlament selle üle, kas volinike kolleegium tervikuna heaks kiita.

Seejärel määrab Euroopa Ülemkogu kvalifitseeritud häälteenamusega volinikud ametisse.

Komisjoni igapäevatööd veavad kindlate poliitikavaldkondade eest vastutavad peadirektoraadid. 

Milline on Euroopa Komisjoni töökorraldus?

Komisjoni president määrab kindlaks poliitilise suuna, millest lähtuvalt otsustavad volinikud ühiselt strateegiliste eesmärkide üle ja koostavad iga-aastase tööprogrammi. Näiteks on 2023. aasta oktoobris vastu võetud 2024. aasta tööprogrammi fookuses reeglite lihtsustamine ELi kodanikele ja ettevõtetele.

Otsused võetakse vastu kollegiaalsuse põhimõttel: kõik volinikud on otsustusprotsessis võrdsed ja vastutavad otsuste eest võrdselt. Neil ei ole individuaalset otsustusõigust, välja arvatud juhul, kui neile on selleks antud eraldi volitused.

Asepresidendid tegutsevad presidendi nimel ja koordineerivad oma vastutusvaldkonna volinike tööd. Et tagada kolleegiumi tõhus ja paindlik koostöö, määratakse kindlaks komisjoni prioriteedid. Praegune komisjon on seadnud oma tööle kuus keskset teemat: Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa, inimeste hüvanguks toimiv majandus, Euroopa maailmapositsiooni tugevdamine, euroopaliku eluviisi edendamine ja uus hoog Euroopa demokraatiale.

Volinikud abistavad asepresidente kolleegiumile ettepanekute esitamisel. Üldiselt võetakse otsused vastu konsensuse alusel, kuid võib esineda ka hääletamist. Sellisel juhul võetakse otsused vastu lihthäälteenamusega, mille puhul on igal volinikul üks hääl.

Seejärel hakkab küsimusega edasi tegelema teema eest vastutav peadirektoraat, mida juhib peadirektor, kes annab aru vastavale volinikule. Enamasti tähendab see, et peadirektoraat koostab mõne seadusandliku ettepaneku eelnõu.

Seadusandlike ettepanekute eelnõud esitatakse volinikele iganädalasel koosolekul vastuvõtmiseks, misjärel saavad nendest ametlikud ettepanekud, mis saadetakse edasi nõukogule ja Euroopa Parlamendile järgmiseks ELi õigusloomeprotsessi etapiks.

 

Euroopa Liidu Kohtu hoonekompleks Luxembourgis.
Euroopa Liidu Kohtu hoonekompleks Luxembourgis. Foto: Euroopa Liidu Kohus

EUROOPA LIIDU KOHUS

  • Asukoht: Luxembourg (Luksemburg)
  • Asutatud: 1952. aastal
  • Juht: Euroopa Kohtu president Koen Lenaerts ja Üldkohtu president Marc van der Woude
  • Liikmed: Euroopa Kohtusse kuulub üks kohtunik igast ELi liikmesriigist ja 11 kohtujuristi ning Üldkohtusse kaks kohtunikku igast ELi liikmesriigist
  • Põhiline ülesanne: tõlgendada ELi õigust, et tagada selle ühesugune kohaldamine kõigis ELi liikmesriikides, ning lahendada liikmesriikide valitsuste ja ELi institutsioonide õigusvaidlusi

Mida teeb Euroopa Liidu Kohus?

Kohus langetab otsuseid talle esitatud asjades, millest levinumad on

  • õiguse tõlgendamine (eelotsused) – kui mõne ELi liikmesriigi kohtul tekib kahtlus teatud ELi õigusakti tõlgendamise või kehtivuse suhtes, võib ta küsida nõu Euroopa Kohtult. Nõu saab küsida ka tuvastamaks, kas riigisisesed õigusnormid või praktika on kooskõlas ELi õigusega;
  • õigusnormide täitmise tagamine (rikkumismenetlused) – Euroopa Komisjon või mõni ELi liikmesriik saab algatada ühendusse kuuluva riigi valitsuse vastu kohtuasja, kui too ei täida ELi õigusest tulenevaid kohustusi. Kui liikmesriik jääb rikkumises süüdi, peab ta olukorra lahendama, et mitte riskida järgmise kohtuasja tulemusel trahviga;
  • ELi õigusaktide tühistamine (tühistamishagid) – mõne ELi liikmesriigi valitsus, Euroopa Liidu Nõukogu, Euroopa Komisjon või teatud juhtudel Euroopa Parlament võib paluda kohtult nende hinnangul ELi aluslepinguid või põhiõigusi rikkuva õigusakti tühistamist. Ka eraisikud võivad taotleda neid otseselt puudutavate ELi õigusaktide tühistamist;
  • ELi tegutsemise tagamine (tegevusetuse menetlus) – Euroopa Parlament, nõukogu ja komisjon peavad langetama otsuseid, kuid kui nad seda ei tee, võivad liikmesriikide valitsused, teised ELi institutsioonid või eraisikud ja ettevõtjad esitada kohtule kaebuse;
  • ELi institutsioonide karistamine (kahju hüvitamise hagid) – iga üksikisik või ettevõtja, kelle huve on ELi või selle töötajate tegevus või tegevusetus kahjustanud, võib nende vastu algatada kohtuasja.

Kuidas on Euroopa Liidu Kohus üles ehitatud?

Euroopa Liidu Kohus koosneb Euroopa Kohtust ja Üldkohtust.

Euroopa Kohus

Euroopa Kohtu istung suurkojas.
Euroopa Kohtu istung suurkojas. Foto: Laurent Antonelli / Euroopa Liidu Kohus

Euroopa Kohus koosneb 27 kohtunikust ja 11 kohtujuristist, kes nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel. Nende ametiaeg on kuus aastat võimalusega seda pikendada. Euroopa Kohtu kohtunikud valivad endi seast kolmeks aastaks presidendi ja asepresidendi, kelle ametiaega võib pikendada. President juhatab Euroopa Kohtu tööd ning on eesistuja kõige suuremates kohtukoosseisudes, -istungitel ja nõupidamistel.

Kohtujuristid abistavad Euroopa Kohut tema töös, andes kõigis neile määratud kohtuasjades erapooletult ja sõltumatult põhjendatud juriidilisi arvamusi, mida nimetatakse ettepanekuteks.

Euroopa Kohus vaatab asju läbi kas täiskogus, suurkojas (15 kohtunikku) või kolmest või viiest kohtunikust koosnevates kodades

Üldkohus

Istung üldkohtus.
Istung üldkohtus. Foto: Euroopa Liidu Kohus

Üldkohus koosneb 54 liikmest ehk iga ELi riigi kohta on seal kaks kohtunikku. Kohtunikud nimetatakse ametisse liikmesriikide valitsuste ühisel kokkuleppel. Nad valivad enda seast kolmeks aastaks presidendi.

Üldkohtu menetluses olevaid kohtuasju lahendatakse kodades kolme- või viieliikmelises koosseisus ning teatud juhtudel vaatab asju läbi kohtunik üksi. Üldkohus võib asju lahendada ka suurkojana (15 kohtunikku), kui see on põhjendatud kohtuasja juriidilise keerukuse või kohtuasja olulisuse tõttu.

Üldkohus langetab otsuseid tühistamishagide kohta, mille on esitanud üksikisikud, ettevõtjad ning teatavatel juhtudel ELi liikmesriikide valitsused. Praktikas tegeleb üldkohus peamiselt konkurentsiõiguse, riigiabi, kaubanduse, põllumajanduse ja kaubamärkidega.

Milline on Euroopa Liidu Kohtu töökorraldus?

Euroopa Kohtus määratakse igat kohtuasja menetlema üks kohtunik ehk nn ettekandja-kohtunik ja kohtujurist. Kohtuasja menetletakse kahes etapis:

  • kirjalik osa – selle käigus esitavad pooled kohtule kirjaliku avalduse ning oma seisukohad saavad esitada ka riiklikud asutused, ELi institutsioonid ja vahel üksikisikud. Ettekandja-kohtuniku koostatud kokkuvõttele tuginedes otsustatakse kohtu üldkoosolekul, mitu kohtunikku hakkab asja menetlema, kas tuleb korraldada kohtuistung ja küsida kohtujuristi sõltumatut ettepanekut;
  • suuline osa avaliku istungil – mõlema poole advokaadid saavad esitada oma seisukohad kohtunikele ja kohtujuristile, kes võivad neile küsimusi esitada. Kui kohus on otsustanud, et kohtujuristi ettepanek on vajalik, esitab too selle mõni nädal pärast istungit. Seejärel peavad kohtunikud aru ja teevad otsuse. Kohtujuristi ettepanek on vaid tema erapooletu seisukohavõtt, mis pole kohtule siduv, kuid enamasti ühtib kohtu otsus sellega.

Üldkohus arutab asju Euroopa Kohtuga sarnaselt, kuid enamikus menetlustes osaleb kolm kohtunikku ja kohtujuriste pole.

 

Euroopa Keskpanga hoone Frankfurdis.
Euroopa Keskpanga hoone Frankfurdis. Foto: Euroopa Liit / Euroopa Keskpank

EUROOPA KESKPANK 

  • Asukoht: Frankfurt (Saksamaa)
  • Asutatud: 1998. aastal
  • Juht: president Christine Lagarde
  • Liikmed: Euroopa Keskpanga president, asepresident ning kõigi ELi riikide keskpankade juhid
  • Põhiline ülesanne: hallata eurot ning kujundada ja rakendada ELi majandus- ja rahapoliitikat, et säilitada hindade stabiilsus, toetades nii majanduskasvu ja töökohtade loomist

Mida teeb Euroopa Keskpank?

  • Kehtestab intressimäärad, millega ta annab laene euroala kommertspankadele, kontrollides seeläbi raha pakkumist ja inflatsiooni. Alates 2021. aastast on keskpank sätestanud inflatsioonisihina kaks protsenti.
  • Haldab euroala välisvaluutareserve ja valuutade ostu või müüki vahetuskursside tasakaalustamiseks.
  • Tagab, et riiklikud asutused teeks tõhusat finantsturgude ja finantseerimisasutuste järelevalvet ning maksesüsteemid toimiksid tõrgeteta.
  • Tagab Euroopa pangandussüsteemi turvalisuse ja usaldatavuse.
  • Annab volitused euro pangatähtede trükkimiseks euroala riikides.
  • Jälgib hinnasuundumusi ja hindab ohte hinnastabiilsusele.

Kuidas on Euroopa Keskpank üles ehitatud ja milline on selle töökorraldus?

Euroopa Keskpangal on kolm otsuseid tegevat organit.

Juhatus

Juhatus tegeleb Euroopa Keskpanga igapäevase juhtimisega ning sellesse kuuluvad president, asepresident ja neli muud liiget, kelle nimetavad euroala riikide juhid ametisse kaheksaks aastaks. Nende ametiaega pole võimalik pikendada.

Juhatuse ülesanne on valmistada ette nõukogu istungeid ning rakendada euroala rahapoliitikat kooskõlas nõukogu suuniste ja otsustega ning anda juhiseid euroala riikide keskpankadele.

Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde.
Euroopa Keskpanga president Christine Lagarde. Foto: Claudio Antonio De Angelis / Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpanga president on alates 2019. aastast prantslane Christine Lagarde, kes oli enne seda Rahvusvahelise Valuutafondi tegevdirektor. Varem on ta olnud ka Prantsusmaa majandus- ja rahandusminister, põllumajandus- ja kalandusminister ning kaubandusminister.

Nõukogu

Nõukogu on peamine otsuseid tegev organ, mis koosneb juhatusest ja euroala riikide keskpankade juhtidest. Nõukogu võtab vastu Euroopa Keskpangale ja eurosüsteemile antud ülesannete täitmiseks vajalikke suuniseid ja otsuseid ning kujundab euroala rahapoliitikat. Nõukogu hindab majanduse ja rahanduse arengusuundi, määrab euroala rahapoliitika ja fikseerib intressimäärad, millega kommertspangad saavad keskpangalt raha laenata.

Üldnõukogu

Üldnõukogul on nõuandev ja koordineeriv roll ning see koosneb keskpanga presidendist ja asepresidendist ning kõigi ELi liikmesriikide ehk sealhulgas ka euroalaväliste maade keskpankade juhtidest. Üldnõukogu aitab ette valmistada uute riikide ühinemist euroalaga.

Euroopa Kontrollikoja hoone Luxembourgis.
Euroopa Kontrollikoja hoone Luxembourgis. Foto: de:Euseson / CC BY-SA 3.0 DEED / Wikimedia Commons

EUROOPA KONTROLLIKODA

  • Asukoht: Luxembourg (Luksemburg)
  • Asutatud: 1977. aastal
  • Juht: president Tony Murphy
  • Liikmed: üks esindaja igast ELi liikmesriigist
  • Põhiline ülesanne: kaitsta ELi maksumaksjate huve ja jälgida, et ELi raha kogutakse ja kasutatakse eesmärgipäraselt, samuti aidata tõhustada ELi finantsjuhtimist ja koostada ELi eelarvet käsitlevaid aruandeid

Mida teeb Euroopa Kontrollikoda?

Kontrollikoda on sisuliselt ELi rahakasutust jälgiv audititeenuse pakkuja ning selle esmane ülesanne on teha kindlaks, kas ELi eelarvet on rakendatud reeglipäraselt ning ELi raha on kasutatud seaduslikult, kulutõhusalt ja vastutustundlikult.

Kontrollikoja töö keskendub ennekõike Euroopa Komisjonile, mis on peamine ELi eelarve täitmise eest vastutav asutus. Samuti teeb ta tihedat koostööd riikide ametiasutustega, kuna komisjon haldab suuremat osa – ligikaudu 80 protsenti – ELi rahast nendega ühiselt.

Et aga tagada kontrollikoja sõltumatus institutsioonidest ja asutustest, mille tegevust ta jälgib, võib ta ise vabalt otsustada,

  • mida ta kontrollib,
  • kuidas ta seda teeb,
  • kuidas ja millal ta tulemused esitab.

Kontrollides ELi raha kasutavaid isikuid ja organisatsioone, vaatab kontrollikoda läbi rahakasutust puudutavaid dokumente, kuid teeb ka kohapealseid kontrolle nii ELi institutsioonides, liikmesriikides kui ka ELilt abi saavates riikides. Kontrollide järeldused ja neist tõukuvad soovitused sisestatakse auditiaruannetesse, mille kontrollikoda esitab Euroopa Komisjonile ja liikmesriikidele.

Võimalikest pettustest, korruptsioonist või muust ebaseaduslikust tegevusest teavitab kontrollikoda Euroopa Pettustevastast Ametit (OLAF).

Kontrollikoda koostab Euroopa Parlamendile ja ELi Nõukogule aastaaruande. Parlament tugineb sellele, kui otsustab, kas kiita komisjoni tegevus eelarve rakendamisel heaks või mitte.

Kuidas on Euroopa Kontrollikoda üles ehitatud?

Igal ELi liikmesmaal on kontrollikoja kolleegiumis üks esindaja. Liikmed määrab kuueks aastaks ametisse ELi Nõukogu pärast seda, kui on konsulteerinud Euroopa Parlamendiga. Liikmete ametiaega võib ka pikendada.

Liikmed valivad enda seast presidendi, kelle ametiaeg kestab kolm aastat – ka tema ametiaega võib pikendada.

Euroopa Kontrollikoja president Tony Murphy.
Euroopa Kontrollikoja president Tony Murphy. Foto: Christian Creutz / Euroopa Parlament

Euroopa Kontrollikoja president on alates 2022. aasta oktoobrist iirlane Tony Murphy, kes kuulub oma riigi esindajana kontrollikotta alates 2017. aastast, kuid enne seda töötas oma eelkäija kabinetiülemana. Varem on Murphy olnud ametis Euroopa Komisjoni majandus- ja rahandusküsimuste peadirektoraadis siseauditi üksuse juhina.

Milline on Euroopa Kontrollikoja töökorraldus?

Kontrollikoda koosneb viiest eri teemadele pühendunud auditikojast, mis koostavad aruandeid ja arvamusi.

Töö käigus tehakse kolme liiki kontrolle:

  • finantsaudit – kontrollitakse, kas arvepidamine kajastab õigesti finantsolukorda, tulemusi ja rahavooge aasta jooksul,
  • vastavusaudit – kontrollitakse, kas finantstehingud vastavad eeskirjadele,
  • tulemusaudit – kontrollitakse, kas ELi raha kasutades on saavutatud vajalik eesmärk võimalikult väheste vahenditega majanduslikult kõige tõhusamal moel.
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles