Riigikogu võttis ööistungil vastu viis valitsuse usaldusküsimusega seotud seadust

Ööistung riigikogus. Foto: Mihkel Maripuu

Riigikogu võttis kolmapäeval kell 14 alanud ja neljapäeva hommikuni kestnud istungil vastu viis seadust, mille vastuvõtmine oli seotud valitsuse usaldusküsimusega. Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu arutelu, mis jätkub neljapäevasel istungil. Istung lõppes juhataja vaheaja võtmisega neljapäeval kell 9.30.

Riigikogu võttis vastu valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigilõivuseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (298 SE), millega muudetakse keskkonnakaitselubade, merendusvaldkonna ja maismaatranspordiga seotud riigilõivumääri.

Seadusega ajakohastatakse riigilõivumäärad keskkonnakaitselubade andmisel, merendusvaldkonnas, Transpordiameti maismaatranspordi valdkonnas ning sarnaste objektide ehitusloa ja kasutusloa taotlemisel. Samuti tõstetakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti toimingute riigilõivumääri ning kehtestatakse uus riigilõiv metsateatise esitamisel. Teiseks lugemiseks tehtud muudatuste järgi ajakohastatakse ka jahiseaduse alusel tehtavate toimingute riigilõivumääri ja vähendatakse meresõiduohutuse seaduses veetasu suurust 2024. aastal. Seletuskirja kohaselt on muudatused vajalikud, sest riigilõivud ei kata enam nendega seotud tegelikke kulusid.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 406 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Läbirääkimistel võtsid sõna Rain Epler ja Martin Helme Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist ning fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal. Läbirääkimistel osalesid Riigikogu liikmed ka juba teisipäevasel istungil. Valitsuse esindajana tegi ettekande ja osales läbirääkimistel kliimaminister Kristen Michal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 55 ja selle vastu oli 27 Riigikogu liiget.

Keskkonnatasude seadus

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud keskkonnatasude seaduse, metsaseaduse ja tööstusheite seaduse muutmise seadusega (300 SE) tõstetakse alates järgmise aasta 1. juulist jäätmete, vee ja välisõhu valdkonnas saastetasu määri. Uued tasumäärad kehtestatakse saasteainete väljutamise korral välisõhku, veekogusse, põhjavette ja pinnasesse ning ohtlike jäätmete ja põlevkivijäätmete kõrvaldamisel.

Seadus näeb ette, et välisõhku, vett, ohtlikke jäätmeid ja põlevkivijäätmeid puudutavad keskkonnatasud tõusevad järk-järgult aastatel 2024–2027. Tasumäärade iga-aastase tõusu puhul lähtutakse saasteainete keskkonnamõjust ja ohtlikkusest ning vajadusest vähendada nende jõudmist keskkonda. Seletuskirja kohaselt on saastetasu määrad püsinud aastaid muutumatuna ega ole keskkonnakasutuse hinnastamisel enam adekvaatsed.

Samuti tõstetakse põlevkivi kaevandamisõiguse tasu ülemmäära. Uue tasuliigina lisatakse keskkonnatasude seadusesse raadamisõiguse tasu, et piirata metsamaade pindala vähenemist. Lisaks tõusevad kalapüügiõiguse tasu piirmäärad.

Teiseks lugemiseks tehtud muudatustega sätestatakse tööstusheite seaduses tähtaegse keskkonnakompleksloa andmise võimalus, samuti lisatakse põlevkivi ning tsemendi tootmisel tekkivate ohtlikke aineid sisaldavate või aluseliste tahkete gaasipuhastusjäätmete kõrvaldamise tasumääradele tonni kohta veel 0,35 eurot. Eesmärk on suunata see raha läbi keskkonnaprogrammi Ida-Virumaale põlevkivitööstuse tekitatud kahjude leevendamiseks, loodushoiuks ja elukeskkonna parandamiseks. Ministri sõnul on keskkonnaprogrammi Ida-Virumaa alamprogrammi maht tõenäoliselt umbes 2,3 miljonit eurot aastas.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 23. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 202 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega kliimaminister Kristen Michal, kellele iga Riigikogu liige sai esitada kuni kaks küsimust. Seejärel algasid läbirääkimised, kus võtsid sõna Kert Kingo, Jaak Valge, Martin Helme, Varro Vooglaid, Alar Laneman, Henn Põlluaas, Evelin Poolamets, Rain Epler, Anti Poolamets, Arvo Aller, Siim Pohlak ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Aivar Kokk, Andres Metsoja ja Mart Maastik Isamaa, Tanel Kiik Eesti Keskerakonna ning Igor Taro Eesti 200 fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Tõnis Mölder ja Kalle Grünthal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 57 ja selle vastu oli 32 Riigikogu liiget.

Looduskaitseseadus

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seadus (301 SE) kaotab loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel riigi ostueesõiguse.

Praegu on riigil ostueesõigus, kui võõrandatakse kinnisasja, mis asub ranna ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas või kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Riik on hinnanud viimastel aastatel ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu-müügitehingute puhul, kuid ei ole seda kasutanud. Ostueesõiguse kaotamine vähendab seletuskirja kohaselt loodusobjekti sisaldava kinnisasja võõrandamisel haldusorgani töökoormust ning kiirendab ostu-müügitehingute sõlmimist.

Kokkuhoiu eesmärgil tehakse seadusega muudatus, mille kohaselt ei hüvitata loomakahju, kui riigieelarves ei ole taotluste eelisjärjestuse kohaselt vähem eelistatud looma tekitatud kahju hüvitamiseks raha ette nähtud. Samal ajal tõstab seadus looma tekitatud kahjustuse ennetamiseks tehtud kulutuste hüvitamise piirmäära, et vältida või ennetada kahju, mida muidu tuleks kompenseerida.

Teiste muudatuste seas annab seadus võimaluse valida, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta avalikustatakse üleriigilises või kohalikus ajalehes, mitte mõlemas, nagu näeb ette kehtiv kord. Samuti kaotatakse seadusega nõue küsida eraldi luba, et riikliku seire või kaitseala valitseja tellitud teadustöö tegijad saaksid liikuda kaitsealadel liikumispiiranguga alal.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 24. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 205 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega kliimaminister Kristen Michal. Läbirääkimistel võtsid sõna Kert Kingo, Jaak Valge, Martin Helme, Henn Põlluaas, Anti Poolamets, Evelin Poolamets, Arvo Aller, Rain Epler, Alar Laneman, Varro Vooglaid, Leo Kunnas ja Siim Pohlak Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna, Andres Metsoja Isamaa ning Igor Taro Eesti 200 fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluvad Tõnis Mölder ja Kalle Grünthal ning kliimaminister Kristen Michal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja selle vastu oli 32 Riigikogu liiget.

Kõrgete riigiteenijate palgad

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduse ja teiste seaduste täiendamise seadusega (305 SE) kärbitakse aastatel 2024–2028 valitsuse liikmete, kohtunike ja veel osa kõrgemate riigiteenijate palgakasvu.

Seadus piirab peaministri ja ministrite, riigi peaprokuröri, riigisekretäri, Riigikohtu liikmete, ringkonna-, maa- ja halduskohtu kohtunike, riikliku lepitaja ning soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise voliniku palgakasvu alates järgmise aasta 1. aprillist kuni 31. märtsini 2028, mil nende palgatõusu vähendatakse kehtivas seaduses ette nähtuga võrreldes 50 protsenti. Seega peaks nende ametipalk kasvama kevadel prognoositava 11 protsendi asemel 5,5 protsenti. 2025. aastal oleks hinnanguline palgatõus muudatuse kohaselt 3,5, 2026. aastal 2,8 ja 2027. aastal 2,3 protsenti. Endisele tasemele tõusevad palgad seaduse järgi 2028. aasta 1. aprillil, mil piiratud palgakasvuga riigiteenijaid ootab prognoosi kohaselt 17-protsendiline palgatõus.

Lisaks mõjutab palgatõusu kärbe kantslerite, prokuröride, kohtunikuabide ja kohtujuristide, samuti töövaidluskomisjonide juhatajate ning riigihangete vaidlustuskomisjoni juhataja ja liikmete palka, mis on kõrgemate riigiteenijate ametipalkade seaduses nimetatud palkadega seotud. Rahandusministri sõnul aitavad muudatused riigieelarves viie aasta jooksul kokku hoida 20,4 miljonit eurot.

Teiseks lugemiseks eelnõusse tehtud muudatuse kohaselt ei mõjuta palgamäära indeksi vähendamine pensionile minevate kohtunike ja prokuröride pensioni suurust. Kui kohtunik või prokurör jääb pensionile ajavahemikus 2024. aasta 1. aprillist kuni 2028. aasta 31. märtsini, siis võetakse talle pensioni suuruse arvutamisel aluseks ametipalk, mida ta oleks saanud, kui palgamäära indeksit ei oleks vähendatud.

Seadusega ei muudeta Riigikogu liikmete, presidendi, Riigikohtu esimehe, riigikontrolöri ja õiguskantsleri ning Eesti Panga nõukogu esimehe ja liikmete ametipalka ega selle indekseerimise korda. Seletuskirja kohaselt loobus valitsus põhiseaduslike institutsioonide juhtide palgatõusu kärpimisest, et hoiduda riigieelarve koostamisel põhiseadusliku süsteemi murendamisest. Riigikogu liikme tasu lubab põhiseadus muuta üksnes järgmisele koosseisule.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 200 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega rahandusminister Mart Võrklaev. Läbirääkimistel võtsid sõna Tanel Kiik Eesti Keskerakonna, Anti Poolamets, Siim Pohlak, Arvo Aller, Henn Põlluaas, Evelin Poolamets, Varro Vooglaid, Rain Epler, Kert Kingo, Alar Laneman, Martin Helme, Leo Kunnas ja Rene Kokk Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Helir-Valdor Seeder, Riina Solman ja Aivar Kokk Isamaa fraktsioonist, samuti fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja selle vastu oli 23 Riigikogu liiget.

Riigieelarve muutmine

Valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud riigieelarve seaduse muutmise seadusega (304 SE) muudetakse riigieelarve koostamise aluseks olevaid valitsussektori tasakaalu reegleid. Muudatusega viiakse Eesti riigi sisesed eelarvereeglid vastavusse Euroopa Liidu õiguse ja rahvusvaheliste kokkulepetega lubatud limiitidega, kaotades seni kehtinud rangemad nõuded, mis on osutunud eelarve planeerimisel just suurte majanduskriiside ja nendest väljumise ajal liiga piiravaks.

Teise lugemise eel muudeti eelnõus tingimusi, millal struktuurse puudujäägi miinimummäär võib keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames ulatuda ühe protsendini sisemajanduse koguproduktist. Muudatus näeb ette, et kui riigivõla suhe SKPsse jooksevhindades on alla 30 protsendi ja riigi rahanduse pikaajalise jätkusuutlikkusega seotud riskid on väikesed, siis võib struktuurne puudujääk ulatuda keskpika perioodi eelarve-eesmärgi raames kuni ühe protsendini SKPst jooksevhindades. Seega vähendatakse riigi võlataseme lubatud määra 60-lt 30 protsendile ning vastavad tingimused jäävad kehtima kuni 31. detsembrini 2029.

Kui algselt nägi eelnõu ette stabiliseerimisreservi ühendamise likviidsusreserviga, et hoida kokku riigieelarvest kaetavatelt intressikuludelt, siis teiseks lugemiseks tehtud muudatustega sellest loobutakse. Samas viidi seadusesse täiendus, mille kohaselt on stabiliseerimisreservi haldamise eesmärk pikaajaliselt stabiliseerimisreservi vahendite väärtuse kasvatamine ja piisava likviidsuse säilitamine.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 199 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega rahandusminister Mart Võrklaev. Läbirääkimistel võtsid sõna Henn Põlluaas, Varro Vooglaid, Arvo Aller, Anti Poolamets, Siim Pohlak, Evelin Poolamets, Martin Helme, Kert Kingo, Rain Epler, Alar Laneman, Rene Kokk ja Leo Kunnas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ning Priit Sibul ja Urmas Reinsalu Isamaa fraktsioonist, samuti osales läbirääkimistel fraktsiooni mittekuuluv Kalle Grünthal.

Seaduse vastuvõtmise poolt hääletas 59 ja selle vastu oli 29 Riigikogu liiget.

2024. aasta riigieelarve arutelu jäi pooleli

Istungi tööaja lõppemise tõttu jäi pooleli valitsuse algatatud ja teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega seotud 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) teine lugemine. Eelnõu kohaselt on järgmise aasta riigieelarve tulude maht 16,8 miljardit ja kulude maht 17,7 miljardit eurot. Tänavusega võrreldes kasvavad tulud 7,7 ja kulud 4,9 protsenti.

Investeeringute ja investeeringutoetustena suunatakse tuleval aastal majandusse kokku 1,9 miljardit eurot, millest 1,1 miljardit tuleb Euroopa Liidu toetustest ja 0,82 miljardit eurot riigieelarvest. Riigieelarve struktuurne puudujääk jääb 1,2 protsendi tasemele ning nominaalne defitsiit on eelnõu kohaselt 2,9 protsenti SKPst.

Tuleva aasta riigieelarve prioriteetideks on Eesti sõjaline ja laiapindne riigikaitse, majanduskasv koos rohereformide ja riigi rahanduse jätkusuutlikkusega, haridus, küberturbe võimekuse tõstmine ning Ukraina toetamine.

Eelnõu järgi ületab Eesti kaitse-eelarve 2024. aastal esimest korda kolme protsendi piiri, jõudes 3,2 protsendini SKPst, ning riik panustab riigikaitsesse üle 1,3 miljardi euro. Samuti püsib riigieelarve seaduse eelnõus kokkulepe eraldada teadusrahastusele üks protsent SKPst. Eestikeelsele haridusele üleminekuks on ette nähtud 71,9 miljonit ning õpetajate palgatõusuks ligi 24 miljonit eurot. Riigi IT-baastaristu korrasoleku ja küberturvalisuse tagamiseks investeeritakse järgmisel aastal täiendavalt 23 miljonit eurot.

Valitsuse algatatud eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 18. oktoobril ning tähtajaks esitati sellele 745 muudatusettepanekut. 23. novembril otsustas valitsus siduda eelnõu vastuvõtmise teise lugemise eel valitsuse usaldusküsimusega, võttes seega üle ka juhtivkomisjoni kohustused. Valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõule esitatud muudatusettepanekuid hääletamisele ei panda.

Eelnõu teisel lugemisel esines valitsuse esindajana ettekandega rahandusminister Mart Võrklaev. Läbirääkimistel võtsid sõna Jaak Aab Eesti Keskerakonna ning Mart Maastik ja Helir-Valdor Seeder Isamaa fraktsioonist. Eelnõu üle peetavad läbirääkimised jätkuvad neljapäevasel istungil. Pärast läbirääkimiste lõppu toimub eelnõu lõpphääletus.

Edasi lükkub veel 17 eelnõu arutelu

Istungi tööaja lõppemise tõttu lükkub edasi veel üheksa eelnõu teine ja kaheksa eelnõu esimene lugemine.

Edasi lükkub valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil Inherent Resolve“ eelnõu (310 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahuvalveoperatsioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias“ eelnõu (311 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis“ eelnõu (312 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalveoperatsioonil Liibanonis“ eelnõu (313 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus“ eelnõu (314 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus“ eelnõu (315 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis“ eelnõu (316 OE), Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel“ eelnõu (317 OE) ja Riigikogu otsuse „Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel operatsioonil EUNAVFOR Med/Irini“ eelnõu (318 OE) teine lugemine.

Samuti lükkub edasi valitsuse esitatud Riigikogu otsuse „Riigigarantii andmine Euroopa Investeerimispangale Ukraina ülesehitamise toetamiseks“ eelnõu (336 OE), rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse „Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme nimetamine“ eelnõu (348 OE), valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine) eelnõu (308 SE), valitsuse algatatud vangistusseaduse, karistusseadustiku, kriminaalhooldusseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE), valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu (226 SE), valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse ja karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (224 SE), Riigikogu liikme Varro Vooglaiu algatatud karistusseadustiku täiendamise seaduse eelnõu (76 SE) ning Riigikogu liikme Mart Maastiku algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (243 SE) esimene lugemine.