Riigipea saatis valitsuse usaldushääletusega seotud seaduse riigikohtusse (21)
/nginx/o/2022/03/07/14411686t1hca79.png)
3. jaanuar 2024, 18:07
/nginx/o/2024/01/03/15813370t1h5d0a.jpg)
Vabariigi president Alar Karis saatis riigikohtusse maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse ning taotleb selle tunnistamist põhiseadusega vastuolus olevaks.
Riigipea kasutas vetot põhjusel, et vaidlusaluse seaduse vastuvõtmise sidus valitsus usaldushääletusega.
«Riigikohus on märkinud, et kui lubada piiramatut obstruktsiooni, võiks ka väike rühm riigikogu liikmeid muuta riigikogu töövõimetuks,» tõdes president Karis oma otsuses. «Samas, kui asuda seisukohale, et jätkuv obstruktsioon annab valitsusele õiguse siduda eelnõusid jätkuvalt usaldusküsimusega, tekib olukord, kus ka väike rühm riigikogu liikmeid võib muuta põhiseaduse mõtte järgi erandliku menetluse üldiselt lubatavaks,» kirjutas riigipea.
«Näiteks võivad ühe opositsioonierakonna liikmed valida taktikana piiramatu obstruktsiooni. On kaheldav, kas sel puhul oleks asjakohane rääkida parlamendi ja valitsuse suhetes tekkinud ummikseisust. Samuti ei saa öelda, et eelnõude sidumine usaldusküsimusega tooks sel juhul kaasa ummikseisu lahendamise. Pigem oleks tagajärg see, et ka ülejäänud parlamendiliikmed ei saa oma põhiseaduslikke ülesandeid enam täita,» tõi Karis välja.
«Mõne riigikogu liikme tegevus ei saa anda valitsusele õigust piirata jätkuvalt kõigi teiste riigikogu liikmete võimalust teostada oma mandaati,» on riigipea oluline järeldus.
Parlament võttis maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse vastu 22. novembril alanud istungil, riigipea otsustas 8. detsembril jätta see välja kuulutamata ja tegi riigikogule ettepaneku uuesti otsustada, et viia seadus kooskõlla põhiseadusega. Sama kuu 18. kuupäeval arutas riigikogu uuesti maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadust ning võttis selle muutmata kujul vastu.