Tellijale

Euroopa Parlamendi parteipered: kuidas leiab iga eurosaadik oma koha suures masinavärgis?

16. jaanuar 2024, 19:38

Euroopa Parlamendi keskne tööpõhimõte on, et sinna valitud saadik mitte ei esinda ennekõike oma riiki, vaid teatud maailmavaadet – selle väljenduseks on kuulumine fraktsioonidesse, mis on tihedalt seotud rahvusvaheliste Euroopa tasandi parteidega.

Sisuliselt on nn europarteid katusühenduseks rahvuslikele parteidele, nende tegevust reguleerib ELi õigus, neid rahastab suures osas EL, neil on ainuõigus teha kampaaniat Euroopa Parlamendi valimistel ning nende peamine tegevus seondub oma saadikurühmaga europarlamendis.

Europarteid on registreeritud Euroopa tasandi erakondade ja Euroopa tasandi poliitiliste sihtasutuste ametis ning praeguse seisuga on neid kokku kümme. Europarteidesse kuulub aga ka erakondi riikidest, mis ei ole ELi liikmed.

Kuidas fraktsioonid moodustatakse?

Euroopa Parlamendi liikmed jagunevad fraktsioonideks ja seda mitte kodakondsuse, vaid poliitiliste vaadete alusel. Euroopa Parlamendis on praegu seitse fraktsiooni, kuid fraktsioone ei panda tingimata paika kohe parlamendikoosseisu ametiaja alguses, vaid neid võib selle kestel ka juurde moodustada. Mõned parlamendiliikmed aga ei kuulu ühtegi fraktsiooni.

Fraktsiooni moodustamiseks on vaja vähemalt 23 liiget, kes esindavad vähemalt veerandit ELi liikmesriikidest ehk saadikuid seitsmelt maalt. Parlamendiliige ei saa kuuluda rohkem kui ühte fraktsiooni.

Kui fraktsioon on moodustatud, tuleb parlamendi presidendile esitada selle kohta teatis, milles on kirjas fraktsiooni nimi, selle liikmed ja juhatus. Fraktsiooni moodustamist loetakse piisavaks tõendiks sellest, et fraktsiooni kuuluvatel parlamendiliikmetel on ühised vaated ning parlament ei hinda üldjuhul fraktsiooniliikmete poliitiliste vaadete ühtsust. Ainult juhul, kui parlamendiliikmed seda ise eitavad, tuleb parlamendil kontrollida, kas fraktsioon on moodustatud eeskirjade kohaselt või mitte.

Euroopa parlamendisaalis jaotatakse istekohad saadikutele vastavalt nende fraktsioonilisele kuuluvusele, seejuures vasakpoolsed jõud istuvad saali vasakus servas ja parempoolsed paremal.

Euroopa Parlamendi kolme suurima fraktsiooni juhid vestlemas: sotside liider Iratxe García Pérez, EPP esimees Manfred Weber ja kuni jaanuari alguseni liberaale juhtinud Stéphane Séjourné. Foto: DAINA LE LARDIC / EUROOPA PARLAMENT

Mida fraktsioonid teevad?

Iga parlamendi täiskogu istungi hääletuse eel arutavad fraktsioonide liikmed ühiselt läbi komisjonides koostatud raportid ning esitavad oma muudatusettepanekud. Fraktsiooni ühine seisukoht kujundatakse omavaheliste arutelude käigus, kuid poliitiline grupp ei saa liikmeid teatud viisil hääletama sundida.

Fraktsioonidel on õigus palgata töötajaid ja nende käsutuses on kontorid, mida rahastatakse parlamendi eelarvest. Parlamendi juhatus kehtestab selle raha ja muude vahendite kasutamise ning auditeerimise eeskirja. Fraktsioonide käsutuses olevad summad on mõeldud fraktsiooni töötajatega seotud haldus- ja tegevuskuludeks ning kulude katteks, mis on seotud ELi poliitiliste ja teavituskampaaniatega.

Fraktsioonile eraldatavatest vahenditest ei tohi aga rahastada Euroopa või liikmesriigi tasandi ega ka piirkondlikku või kohalikku valimiskampaaniat. Samuti on keelatud kasutada raha riigi või Euroopa tasandi erakondade ja nendest sõltuvate asutuste jaoks.

Ka fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmed võivad endale töötajaid palgata.

EUROOPA RAHVAPARTEI FRAKTSIOON (EPP)

Maailmavaade: paremtsentrism, kristlik demokraatia, liberaalkonservatism, konservatism, Euroopa-meelsus
Saadikuid praegu Euroopa Parlamendis: 177
Esimees: Manfred Weber
Fraktsiooni veebileht: eppgroup.eu

Euroopa Parlamendi praegu suurim poliitiline rühm loeb end ka vanimaks fraktsiooniks, sest juba päev pärast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) ühisassamblee ehk Euroopa Parlamendi eelkäija esimest kokkutulemist 10. septembril 1952 loodi mitteametlikult esimene kristlik-demokraatlik fraktsioon, mille juhiks sai hollandlane Maan Sassen. Saadikurühm moodustati ametlikult aasta hiljem, kui ühisassamblee resolutsioon lubas fraktsioonide loomise.

Varsti pärast maailmajaoülese Euroopa Rahvapartei loomist 1976. aastal hakkas erakonnaga sama nime kandma ka fraktsioon Euroopa Parlamendis ning vähehaaval, uute liikmesmaade lisandudes ja ühenduse ametlikult Euroopa Liiduks saades, liitus sellega ka erakondi, kes polnud vaadetelt kristlik-demokraatlikud, vaid laiemalt liberaal-konservatiivsed.

Praeguses Euroopa Parlamendi koosseisus on EPP ainus fraktsioon, millesse kuulub esindajaid kõigist ELi liikmesmaadest. Eesti parteidest on EPP liige Isamaa, keda europarlamendis esindab Riho Terras.

Läbi aegade on konservatiivid olnud europarlamendis kas suurim jõud või suuruselt teine fraktsioon sotside järel.

Manfred Weber

Saksamaalt Baieri liidumaalt pärit Manfred Weber on olnud sealse Kristlik-Sotsiaalse Liiduga (CSU) seotud alates teismeeast. Enne seda, kui ta 2004. aastal valiti Euroopa Parlamendi liikmeks, oli ta paar aastat Baieri liidumaa parlamendi saadik. 2009. aastal valiti ta EPP fraktsiooni asejuhiks ning alates 2014. aastast on ta olnud fraktsiooni esimees.

EPP seisukohad

Välispoliitikas soovib EPP tugevdada ELi rolli maailmas, liikudes selle suunas, et välisasjade üle langetatakse otsuseid enamushäältega. Euroopa peab jätkama EPP hinnangul aktiivselt inimõiguste, demokraatia ja ELi aluspõhimõtete toetamist ning samal ajal tugevdama oma julgeolekut ja liikuma tõelise kaitseliidu suunas.
EPP seisab eelarvedistsipliini järgimise eest ning leiab, et sotsiaalne turumajandus vajab riigi rahanduse usaldusväärsust.
Põllumajanduses soovib EPP tagada Euroopa konkurentsivõime ja fraktsiooni hinnangul peab Euroopa võitlema ka toiduohutuse eest.
EPP nägemuses ei tohi taganeda ELis vaba liikumise põhimõtetest.
Prioriteetide seas on naiste õiguste eest seismine, seejuures võitlus palgalõhe ja soolise vägivallaga.
EPP hinnangul peab pakkuma varjupaika tagakiusamise eest põgenevatele inimestele, kuid eristada tuleb pagulasi ja majandusmigrante. Ühtlasi tuleb tugevdada ELi piirijulgeolekut.
Euroopa konkurentsivõime tugevdamiseks tuleb panustada ühisturu, digiteenuste ja ühise energiapoliitika arendamisse. Tarvis on ELi raamistikku, mis kannustab investeeringuid teadus- ja arendustöösse.

SOTSIAALDEMOKRAATIDE JA DEMOKRAATIDE FRAKTSIOON (S&D)

Maailmavaade: vasaktsentrism, sotsiaaldemokraatia, progressiivsus, Euroopa-meelsus
Saadikuid Euroopa Parlamendis: 141
Esimees: Iratxe García Pérez
Fraktsiooni veebileht: socialistsanddemocrats.eu

Sotsialistide fraktsioon loodi Euroopa Parlamendi eelkäijaks olnud Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) ühisassamblees kohe, kui seal saadikurühmade moodustamine 1953. aasta suvel lubati, ehk samal ajal, kui ametlikult moodustasid fraktsiooni ka kristlikud demokraadi ja liberaalid. Tegelikult olid eri riikide sotsid koostööd fraktsioonina siiski teinud juba alates 1952. aasta sügisest.

Alates 1979. aastast, mil Euroopa Parlamenti on otse valitud, on sotsialistid ja sotsiaaldemokraadid olnud alati kas suurim või suuruselt teine fraktsioon. Alates 1980. aastate lõpust on teinud sotsid parlamendis koalitsiooni moodustamiseks koostööd EPPga.

Praeguses parlamendi koosseisus kuulub sotside fraktsiooni esindajaid kõigist ELi liikmesmaadest peale Iirimaa. Saadikurühma kuuluvad Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindajatena Marina Kaljurand ja Sven Mikser.

Iratxe García Pérez

Sotsiaaltöötaja haridusega Iratxe García Pérez liitus Hispaania Sotsialistliku Töölisparteiga (PSOE) tudengina ning alustas karjääri poliitikuna kohalikul tasandil Valladolidi provintsis. 2000. aastal valiti ta Hispaania parlamenti ning neli aastat hiljem Euroopa Parlamenti. Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni on ta europarlamendis juhtinud alates eelmistest valimistest ehk varsti ligi viis aastat.

S&D seisukohad

Saadikurühm pooldab Euroopa nn avatud strateegilist autonoomiat: globaalselt mõjukas olemiseks peaks EL tegutsema tähtsates küsimustes iseseisvalt, kuid võimalusel koostöös partneritega. Selle eelduseks on ELi muutmine teistest riikidest vähem sõltuvaks.
S&D rõhutab poliitiliste prioriteetide seas vankumatut toetust Ukrainale ning pühendumist Ukraina taastamisele ja ELi integreerimisele.
Sotside fraktsiooni jaoks on kesksed naiste õigused ja sooline võrdõiguslikkus ning nende hinnangul peaks kõigil tasanditel arvestama poliitika kujundamisel sooaspekti ning seda peaks kajastama ka eelarved.
Eluasemekriisi nimetab S&D inimõiguskriisiks, mistõttu seisab saadikurühm ELi tasandil selle eest, et kõigile oleks tagatud taskukohane elamispind.
Roheleppe puhul rõhutavad sotsid, et süsinikuneutraalsuse saavutamine 2050. aastaks on tuleviku jaoks otsustav, kuid kliimaeesmärkide suunas liikudes tuleb tagada töökohtade säilimine ja sotsiaalne võrdsus.
Kõigile ELi kodanikele peab olema hariduses, tervishoius, tööturul jm tagatud võrdne kohtlemine ja võrdsed võimalused. Võrdsed võimalused tuleb tagada ka digiarengus, mis S&D arvates peaks kätkema platvormitöötajate kaitset ning suurte tehnoloogiafirmade maksustamist.

UUENEVA EUROOPA FRAKTSIOON (Renew)

Maailmavaade: tsentrism, liberalism, Euroopa-meelsus
Saadikuid Euroopa Parlamendis: 100
Esimees: Malik Azmani
Fraktsiooni veebileht: reneweuropegroup.eu

Eri nimede all on liberaalide fraktsioon eksisteerinud Euroopa Parlamendis ja selle eekäijas Euroopa Söe- ja Teraseühenduse (ESTÜ) ühisassamblees 1953. aastast saadik, kuid mitteametlikult loetakse saadikurühma kokkutulemise alguseks sellele eelnevat aastat, kui assamblee tegevust alustas.

Kui ESTÜst sai parlament, lahkusid liberaalide ridadest Prantsuse gaullistid ning ELi laienemise käigus kohandas saadikurühm korduvalt oma nime uute parteide vaadetega vastavaks: esmalt Liberaalide ja Demokraatide fraktsiooniks, siis Liberaalide ja Demokraatlike Reformistide fraktsiooniks, 1990. aastatel vastavalt katusühenduseks olevale europarteile Euroopa Liberaalide, Demokraatide ja Reformistide partei fraktsiooniks ning lõpuks 2004. aastal Euroopa Demokraatide ja Liberaalide Liidu fraktsiooniks.

Viimane saadeti laiali 2019. aasta eurovalimiste eel, kui rühmaga liitus ka Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni erakond, ehk ametlikult on Uueneva Euroopa fraktsioon eksisteerinud umbes viis aastat.

Praegu on saadikurühmas esindatud 24 riigi poliitikuid – liberaale pole europarlamendis vaid Küproselt, Maltalt ja Portugalist. Eesti parteidest on Uueneva Euroopa saadikurühma liikmed nii Reformierakond kui ka Keskerakond, esimest esindavad seal Andrus Ansip ja Urmas Paet ning teist Yana Toom.

Malik Azmani

Kuni 2024. aasta esimeste päevadeni oli Uueneva Euroopa fraktsiooni juhiks prantslane Stéphane Séjourné, kuid kerkides kodumaa valitsuses välisministri kohale, andis ta saadikurühma juhtimise üle seni enda esimeseks asetäitjaks olnud hollandlasele Malik Azmanile.

Hollandi Vabaduse ja Demokraatia Rahvapartei (VVD) liige Azmani valiti Euroopa Parlamenti esimest korda 2019. aastal ning sellest alates oli ta ka Uueneva Euroopa fraktsiooni asejuht. Enne seda oli ta ligi kümnendi saadik Hollandi parlamendis, juhtides muu hulgas Euroopa asjade komisjoni.

Uueneva Euroopa seisukohad

Fraktsioon on seadnud sihiks Euroopa liberaalsete väärtuste, õigusriigi põhimõtete ja põhiõiguste edendamise ning populistlike jõudude ja marurahvuslaste mõju ohjamise. Selleks sooviks Uuenev Euroopa luua ELi-keskse õigusriigi põhimõtete jälgimise mehhanismi. ELi rahastus peaks olema sõltuv ELi õiguse järgmisest.
Tulevikukindluse tagamiseks on saadikurühma arvates keskse tähtsusega keskkonna säilitamine, rahvatervise edendamine ja jätkusuutliku majanduse ehitamine. Selle üks osa on eesmärk vähendada kasvuhoonegaaside heitmeid 2030. aastaks 55 protsendi võrra ja jõuda süsinikuneutraalsuseni hiljemalt 2050. aastaks.
Fraktsioon lubab töötada innovatsioonikeskkonna loomise nimel, mis aitaks luua väärtust ja kõrgemat elustandardit õiglasel viisil kogu ELis.
Uuenev Euroopa toetab digitaalse Euroopa edendamist ja soovib panustada sellesse, et Euroopa oleks uute tehnoloogiate arendamise esirinnas.
Saadikurühma arvates peab ELi välispoliitika tuginema ühenduse alusväärtustele ning üksmeelselt tuleb jääda pühendunuks multilateraalsusele, rahvusvahelisusele ja humanitaarõigusele ning jätkusuutlikule arengule.
Uuenev Euroopa toetab ELi välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja rolli tugevdamist, et suurendada liidu mõju globaalselt. Samuti tuleks liikuda tõelise Euroopa kaitseliidu poole tihedas koostöös NATOga.

ROHELISTE / EUROOPA VABALIIDU FRAKTSIOON (Greens/EFA)

Maailmavaade: vasaktsentrism, vasakpoolsus, roheline ideoloogia, Euroopa-meelsus
Saadikuid Euroopa Parlamendis: 71
Esimehed: Terry Reintke ja Philippe Lamberts
Fraktsiooni veebileht: greens-efa.eu

Roheliste fraktsioon praegusel kujul moodustati pärast 1999. aasta Euroopa Parlamendi valimisi, kuid europarlamendis on rohelised poliitikud olnud esindatud alates 1984. aastast, mil nad olid osaks Vikerkaare fraktsioonist – kirjust seltskonnast, kus keskkonnaküsimustele pühendunud jõudude kõrval olid ka näiteks Taani euroskeptikud, Hollandi kommunistid, Sardiinia marurahvuslased Itaaliast ja flaami natsionalistid Belgiast.

1989. aastal oli rohelisi poliitikuid juba Euroopa Parlamendis nii palju, et nad suutsid moodustada omaette saadikurühma. Sellest alates järgivad rohelised ka põhimõtet, et fraktsioonil on kaks juhti, kellest vähemalt üks peab olema naine.

Praegusel kujul püsiv fraktsioon sündis 25 aastat tagasi, kui rohelised liitsid jõud regionaalseid ja rahvuslikke huvisid esindavate Euroopa Vabaliidu poliitikutega.

2019. aasta eurovalimistel tegid rohelised oma läbi aegade parima tulemuse, kuid jätkuvalt paistab silma, et valdavalt pärinevad nende esindajad Lääne-Euroopast – roheliste fraktsioonis on saadikuid 17 riigist, kuid esindamata on Eestile lisaks Bulgaaria, Kreeka, Horvaatia, Küpros, Läti, Ungari, Malta, Sloveenia ja Slovakkia.

Terry Reintke ja Philippe Lamberts

Greens/EFA fraktsiooni kaasjuhid Terry Reintke (paremal) ja Philippe Lamberts pressikonverentsil. Foto: Fred Marvaux / Euroopa Parlament

Saksamaalt pärit politoloogia haridusega Terry Reintke kuulus tudengieas kodumaa roheliste noorteühenduse juhtkonda ning hiljem töötas roheliste liidupäevasaadiku nõunikuna. Alates 2014. aastast on Reintke Euroopa Parlamendi liige ja 2022. aasta sügisest roheliste fraktsiooni kaasjuht. Eelseisvatel eurovalimistel on Reintke Saksa roheliste esinumber.

Belgia kogenud poliitik Philippe Lamberts kuulub rohelisse erakonda Ecolo. Inseneriharidusega Lamberts alustas poliitilist karjääri 1990. aastate keskel kohalikul tasandil Brüsseli regioonis ning oli aastatuhandevahetusel Belgia välis- ja kaitseteemadega tegeleva asepeaministri Isabelle Duranti nõunik. Alates 2009. aastast europarlamendi saadik olnud Lamberts hoiab roheliste fraktsiooni kaasjuhi ametit 2014. aastast.

Greens/EFA seisukohad

Roheliste fookuses on võitlus kliimamuutustega ning nad soovivad, et EL pööraks tagasi elurikkuse kaotuse ja ressursside kulutamise, jõustades ja laiendades taastavat majandust.
Ühiskonna ausaks ja õiglaseks muutmiseks on tarvis tagada maksuõiglus, kaitsta haridust ja tervishoidu kasumiloogika eest ning jõustada asjakohaseid tööstandardeid, leiavad rohelised.
Demokraatia, õigusriigi põhimõtete ning põhiõiguste ja -vabaduste kaitseks tuleb tagada, et kõik ELi liikmesriigid järgiksid kogu aeg kohustusi, mis on eelduseks ühendusse pääsemiseks, ning kodanike usalduse tugevdamiseks tuleb muuta ELi institutsioonide otsustusprotsessi demokraatlikumaks ja läbipaistvamaks.
EL peaks roheliste hinnangul olema juhtiv jõud kujundamaks digipoliitikat ja tehisaru arendamist viisil, et tagatud oleks põhiõigused ja -vabadused, kaasatus ning diskrimineerimise vältimine. EL peab edendama innovatsiooni, kuid võitlema massilise jälgimisega ja uute tehnoloogiate kuritarvitamisega õiguste piiramiseks.
Rohelised soovivad, et EL kasvtaks rahvusvahelisel areenil oma rolli viisil, mis oleks kooskõlas ühenduse keskkonna-, sotsiaalsete ja demokraatlike sihtidega. EL peaks olema varjupaika pakkuv maailmajagu, mis võtab inimesi vastu väärikalt – see eeldab asüüliõiguse puhul solidaarsusmehhanismi, mis tagab põgenike ja migrantide õigused.
Rohelised soovivad feministlikku ELi, mis edendaks soolist võrdõiguslikkust, kaitseks naiste seksuaalseid ja reproduktiivõigusi ning seksuaalvähemuste õigusi.

EUROOPA KONSERVATIIVIDE JA REFORMISTIDE FRAKTSIOON (ECR)

Maailmavaade: parempoolsus, konservatism, rahvuskonservatism, pehme euroskeptilisus
Saadikuid Euroopa Parlamendis: 67
Esimehed: Nicola Procaccini ja Ryszard Legutko
Fraktsiooni veebileht: ecrgroup.eu

ECRi asutamise tõukejõuks oli David Cameroni kerkimine Ühendkuningriigi Konservatiivse Partei etteotsa 2005. aasta lõpus – Cameron soovis erakonda viia välja EPP tiiva alt, väites, et Euroopa Rahvapartei fraktsioon on liialt föderalistlik, samas kui toorid olid vastu sügavamale Euroopa integratsioonile. Uus fraktsioon moodustati siiski alles pärast 2009. aasta Euroopa Parlamendi valimisi. Esialgu Euroopa Konservatiivideks nimetatud saadikurühm sai peagi praeguse nime Euroopa Konservatiivide ja Reformistide fraktsioon.

Briti konservatiivide vastuseisu tõttu jäid esialgu fraktsioonist kõrvale teravalt rändevastased ja marurahvuslikud jõud, kuid pärast Ühendkuningriigi lahkumist EList ja sellega tooridest saadikute kaotamist on fraktsioon vähehaaval nihkunud paremale, esindades siiski enda väitel mitte Euroopa-vastaseid seisukohti, vaid eurorealistlikke vaateid.

Fraktsioonis on esindatud 16 riigi saadikud, suurimad jõud seal on Itaalia võimupartei Itaalia Vennad ja pikalt Poolat valitsenud Õigus ja Õiglus.

Nicola Procaccini ja Ryszard Legutko

ECRi fraktsiooni kaasjuhid Nicola Procaccini (vasakul) ja Ryszard Legutko pressikonverentsil. Foto: Emilie Gomez / Euroopa Parlament

Erakonna Itaalia Vennad liige Nicola Procaccini on kuulunud Euroopa Parlamenti 2019. aastast ja 2023. aasta veebruarist on ta ka ECRi fraktsiooni kaasjuht. Enne europarlamenti pääsemist oli õigusteadust õppinud ja nooruses neofašistliku Itaalia Sotsiaalse Liikumisega seotud mees Rooma ja Napoli vahel asuva Terracina väikelinna meer ja volikogu liige ning töötas ajakirjanikuna ja Itaalia parlamendi pressiosakonnas.

Krakówi ülikooli filosoofiaprofessor Ryszard Legutko, kes kommunismiajal andis välja põrandaalust ajakirja, valiti erakonna Õigus ja Õiglus esindajana 2005. aastal Poola parlamendi ülemkotta, kus temast sai asespiiker. Mõnd aega oli ta ka Poola haridusminister. Alates 2009. aastast on ta Euroopa Parlamendi liige ning 2011. aastast ECRi fraktsiooni kaasjuht.

ECRi seisukohad

ECR on enda väitel võtnud südameasjaks ELi bürokraatia ja ülereguleeritusega võitlemise, soovides parandada kodanike elu ühisturult tõkete kõrvaldamise, ELi sees kaupade ostmise ja müümise lihtsustamise, tarbijaõiguste tagamise ning transpordivaldkonnas parema taristu ja ligipääsu loomisega.
Fraktsioon toetab piirülese kuritegevuse, küberkuritegevuse ja terrorismiga võitlemiseks tõhusamat infojagamist liikmesmaade jõuametite vahel.
Liikmesriikide soove austava rändepoliitika huvides tahab ECR, et ELi maid toetataks enam ühenduse välispiiri kaitsmisel, varjupaigata jäänud migrante saadetaks tõhusamalt päritoluriiki tagasi ja tugevdataks piirivalveametit Frontex.
ECRi arvates on EL muutunud liiga tsentraliseerituks, mistõttu on vaja muutust, mis arvestaks, et tegemist on riikide kogukonnaga, kes tegutseb koos valdkondades, kus neil on ühised huvid, austades samas institutsionaalsel tasandil põhimõtet, et liidu demokraatlik legitiimsus lähtub peamiselt liikmesmaadest.
Fraktsioon soovib, et kliimamuutustega võitlemisel ei pandaks liigset koormat ettevõtetele ja liikmesmaadele ega seataks ebarealistlikke eesmärke – prioriteetidena nimetab ECR puhta õhu tagamist, ohustatud liikidega kauplemise tõkestamist ning jätkusuutliku kalanduse arendamist, mis tagaks tarbijate nõudluse täitmise.
Rahvusvaheliselt soovib ECR toetada ettevõtlust arengumaades ning seista kristlaste tagakiusamise vastu maailmas.

IDENTITEET JA DEMOKRAATIA FRAKTSIOON (ID)

Maailmavaade: parempoolsus, paremäärmuslus, natsionalism, parempopulism, euroskeptilisus, sisserändevastasus
Saadikuid Euroopa Parlamendis: 58
Esimees: Marco Zanni
Fraktsiooni veebileht: idgroup.eu

ID fraktsioon sündis ametlikult 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimiste järel, kuid mõtte uue saadikuterühma moodustamisest käisid hääletuse eel välja Taani Rahvapartei ja Põlissoomlased koos Saksa erakonnaga Alternatiiv Saksamaale ja Itaalia parteiga Liiga. Fraktsiooni loomise üritusel oli käilakujuks Prantsusmaa paremäärmusliku jõu Rahvuslik Liit liider Marine Le Pen, kes viis oma partei samuti uue poliitilise rühma rüppe.

Identiteedi ja Demokraatia fraktsioon on omamoodi järeltulija eelmises Euroopa Parlamendi koosseisus käreparempoolseid jõude ühendanud Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsioonile, mille keskseks jõuks olid samuti Liiga ja Rahvuslik Liit. Põlissoomlased samas lahkusid 2023. aastal ID ridadest tagasi ECRi, kuhu nad olid varem kuulunud.

ID fraktsiooni kuuluvad praegu kaheksa riigi saadikud, nende seas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna (EKRE) esindaja Jaak Madison.

Marco Zanni

ID fraktsiooni esimeheks on selle asutamisest saadik olnud Itaalia erakonna Liiga poliitik Marco Zanni. Ettevõtlusharidusega ja varem investeerimispankurina töötanud Zanni valiti Euroopa Parlamenti esimest korda 2014. aastal, kuid toona hoopis populistliku Viie Tähe Liikumise (M5S) ridades. Kui M5Sil ei õnnestunud 2017. aastal liituda europarlamendi liberaalide fraktsiooniga, lahkus Zanni parteist, ühinedes esmalt Rahvaste ja Vabaduste Euroopa fraktsiooniga ja peagi ka sinna kuuluva Liigaga.

ID seisukohad

ID saadikurühm on seisukohal, et liikmesmaadel õigus võtta tagasi osa ELile loovutatud suveräänsusest ning ühendusele ei tohiks anda täiendavaid volitusi ega laiendada poliitikavaldkondi, kus ei kehti liikmesmaade vetoõigus.
ELi välispiiri tuleks kaitsta paremini, igal riigil on õigus kaitsta ja kontrollida oma piiri ning EL peaks keskenduma ebaseaduslikult saabunud ja kuritegelike sisserändajate päritolumaale tagasisaatmise tõhustamisele.
Fraktsiooni hinnangul tuleb kaitsta Euroopa tsivilisatsiooni, selle kristlikku pärandit ja rahvuslikke identiteete ning lõpetada tuleb liitumiskõnelused Türgiga, mis pole ID väitel Euroopa riik.
Saadikurühm vastustab katseid luua eurotsooni eelarvet või kehtestada ELi makse.

EUROOPA PARLAMENDI VASAKPOOLSETE FRAKTSIOON (GUE/NGL)

Maailmavaade: vasakpoolsus, vasakäärmuslus, sotsialism, kommunism, euroskeptitsism
Saadikuid Euroopa Parlamendis: 38
Esimehed: Manon Aubry ja Martin Schirdewan
Fraktsiooni veebileht: left.eu

Praegune Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon on otsene järeltulija 1973. aastal asutatud Kommunistide ja Liitlaste saadikurühmale, mis omakorda jagunes 1989. aastal Euroopa Ühendatud Vasakpoolseteks (GUE) ja Vasakpoolsete Liiduks.

Pärast 1994. aasta eurovalimisi tehti aga katse kõigi mitte sotsiaaldemokraatlike vasakjõudude ühendamiseks ning pärast ELi laienemist Põhjamaadesse ja Austriasse 1995. aastal sündiski praegune Euroopa Parlamendi Vasakpoolsete fraktsioon, mille üks osa on Taani, Rootsi ja Soome vasakparteide ühendus Põhjala Rohelised Vasakpoolsed (NGL).

GUE/NGLi fraktsiooni kuulub praeguses Euroopa Parlamendi koosseisus saadikuid 13 riigist, kuid seda valdavalt n-ö vanadest liikmesmaadest – ainsad pärast 2000. aastat ühinenud riigid, kust on valitud käredamaid vasakpoliitikuid, on Tšehhi ja Küpros.

Manon Aubry ja Martin Schirdewan

Vasakpoolsete fraktsiooni kaasesimehed Manon Aubry (paremal) ja Martin Schirdewan pressikonverentsil. Foto: DENIS LOMME / EUROOPA PARLAMENT

Nii Prantsusmaalt pärit Manon Aubry kui ka Saksamaa poliitik Martin Schirdewan on vasakpoolsete fraktsiooni kaasjuhid 2019. aastast saadik. Varem heategevusühenduses Oxfam töötanud inimõigusekspert Aubry on europarlamendis esimest ametiaega. Vasakradikaalse erakonna Allumatu Prantsusmaa juht Jean-Luc Mélenchon kutsus eelnevalt parteitu Aubry viis aastat tagasi europarlamenti kandideerima. Poliitiliselt aktiivne oli Aubry aga varemgi, tehes näiteks juba kooliõpilasena kampaaniat Euroopa põhiseaduse lepingu ratifitseerimise vastu Prantsusmaal.

Politoloogia doktorikraadi omav ja varem ajakirjanikuna töötanud Martin Schirdewan kuulub Euroopa Parlamenti alates 2017. aastast, mil ta asus seal tööle esinduskogust lahkunud parteikaaslase asendusliikmena. 2019. aastal valiti ta Saksamaa Vasakpartei ühe esinumbrina europarlamenti tagasi. Alates 2022. aasta suvest on ta ka kodumaal Vasakpartei kaasjuht.

GUE/NGLi seisukohad

Majandusliku õigluse saavutamiseks peab tagama jõukuse õiglase jaotamise ühiskonnas, riikides ja regioonides. Kasvava ebavõrdsusega võitlemiseks tuleb tagada tugevam töö- ja sotsiaalsete õiguste kaitse ning seista vastu maksude vältimisele.
Kliimamuutustega võitlemiseks tuleb fraktsiooni nägemuses seada fookus looduskaitsele, väikeste maa- ja rannikukogukondade eest seismisele ja mürgiste kemikaalide kasutamise rangele kontrollile.
Soolise võrdõiguslikkuse saavutamiseks ja seksismi väljajuurimiseks tuleb tagada kõigi ELi eelnõude puhul sooperspektiiviga arvestamine.
GUE/NGLi arvates peab ELi välis- ja julgeolekustrateegia tuginema rahule, vastupidiselt nende väitel praegu toimuvale militariseerimisele. Praegust ühenduse kaubanduspoliitikat peab fraktsioon vaid rahvusvaheliste korporatsioonide huve teenivaks.
Saadikurühm leiab, et EL ei tohi eirata paremat elu otsima saabuvate inimeste kannatusi ega ohtlikult pead tõstvat rassistlikku ja ksenofoobset retoorikat. Samuti soovib GUE/NGL kaitsta lokulööjaid ja takistada tehnoloogiahiide inimeste andmeid kuritarvitamast.

FRAKTSIOONILISE KUULUVUSETA PARLAMENDILIIKMED

Saadikuid Euroopa Parlamendis: 51

Teatud puhkudel ei kuulu europarlamenti valitud saadiku koduerakond ühtegi parteiperesse või on tegemist üksikkandidaadina valitud saadikuga, mistõttu ei leia ta lihtsa vaevaga endale fraktsiooni ja on sunnitud jääma sõltumatuks.

Ilma loomuliku fraktsioonilise kuuluvuseta parlamendiliikmeid takistab saadikurühmana omavahel koostööd tegemast ning seeläbi rahastust ja kohti komisjonis saamast reegel, et Euroopa Parlamendis peab saadikutel fraktsiooni moodustamiseks olema teatud hulk ühiseid aluspõhimõtteid, mida liikmed järgivad.

Ajalooliselt on sellest reeglist siiski mööda hiilitud, moodustades n-ö tehnilisi fraktsioone, mille liikmete vaated on ulatunud paremäärmuslikest vasakäärmuslikeni välja. Selliste segarühmade moodustamisele tegi 1999. aastal lõpu Euroopa Parlamendi põhiseaduskomisjon (AFCO), kui leidis, et nime Sõltumatute Saadikute Tehniline Grupp kandnud fraktsioon ei vasta ühiste põhimõtete reeglile ja parlament otsustas ülekaaluka häälteenamusega rühma laiali saata. Kuigi fraktsioon kaebas laialisaatmise Euroopa Liidu Kohtu üldkohtusse ja sai ajutiselt loa otsuse langetamiseni uuesti kokku tulla, saadeti nad 2001. aastal lõplikult laiali, kuna kohus toetas parlamendi varasemat hinnangu ühise maailmavaate puutumise küsimuses.

Praeguses Euroopa Parlamendi koosseisus on fraktsioonituid saadikuid 13 riigist.

Kõige enam on neid Ungarist, kus sõltumatuna on parlamendis lisaks ühele partei Jobbik esindajale ka 12 Ungari võimuerakonna Fidesz esindajat, kes lahkusid EPP fraktsioonist 2021. aastal, kui õhus oli reaalne võimalus, et nad visatakse õigusriigi probleemide tõttu välja.

Palju sõltumatuid esindajaid on ka Itaaliast – kokku kümme –, kuna lisaks kahele parteitule poliitikule ning kahele parteist ja fraktsioonist välja visatud või ajutiselt kõrvaldatud saadikule pole kodufraktsiooni ka Viie Tähe Liikumise (M5S) poliitikutel, keda eri ajahetkedel pole oma rüppe tahtnud ei rohelised ega liberaalid ning seni pole saanud teoks ka 2021. aastal alanud arutelu sotside rühma minekust.